Foto: Arhiiv: Toivo Kurmet

Miks korraldatakse Raasikul Toivo Kurmeti mälestusõhtu ja mis on seal kavas?

Sõnumitooja.ee

0 Jagamist
0
0

Raasiku Kodukandi Seltsi juhatuse liige ANTS KIVIMÄE: „16. veebruaril saanuks 1960ndatel väga populaarse ansambli Virmalised solist Toivo Kurmet 75aastaseks. Tema, ta vend, nende klaverimeistrist isa Artur Kurmet, keda peeti Eesti parimaks klaverihäälestajaks, on maetud Raasiku kalmistule.

1960ndate lõpus, kui Virmalised käisid Raasikul mitu korda esinemas, oli nende muusika fantastiliselt hea. Toivo Kurmet emigreerus Eestist 1979. aastal, elas Rootsis ja Saksamaal, pärast Eesti taasiseseisvumist jäi oma mässumeelsusega siin uuesti hammasrataste vahele, 2003. aastal suri. Soovin, et tema ja Virmaliste suurepärane looming ei vajuks unustusehõlma. Tekkis mõte teha tema sünniaastapäeval Raasiku rahvamajas mälestusõhtu. Elva rokifestivalilt saadud kontaktide kaudu jõudsin Rootsis elava Jüri Linani, kes on Toivo Kurmeti loomepärandi hoidja, töötas 1960ndatel Eesti Raadios, tema algatusel lindistati seal Virmaliste esimesed lood. Näiteks „Suve hääl“ ja „Naer“ on Toivo Kurmeti lood.

Toivo Kurmet
Toivo Kurmet

TOIVO KURMETI ALBUMID:

1. “Tund aega “Virmalistega”” (Stockholm,  2004; Stockholm, 2016)

2. “Tagasivaade. Taaskohtumine 2Virmalistega”” (Stockholm,   2006).

3. “Kaastunde dimensioonid” (Stockholm, 2004)

4. “Visioonid” (Stockholm, 2006).

5. “Muusikavooluses” (Stockholm, 2008)

6. “Fragmentaarne sümfoonia” (Stockholm 2015)

Väljaandja muusikaprodutsent Jüri Lina.

Jüri Lina tuleb Raasikule ja räägib Toivo Kurmetist. Ta on Rootsis andnud välja Toivo Kurmeti lauludega plaate. Kurmeti looming on tegelikult palju rikkalikum, kui need kümmekond laulu, mida me teame. Sellest kõigest saame mälestusüritusel aimu. Jüri Lina lubas ka plaate kaasa võtta ja neid saab osta. Õhtujuht on Riho Olberg, esinevad ansambel Elurõõm Kehrast, Eve Pärnsalu lauluõpilased Liis Õunpuu, Loore Laimets ja Sandra Vesseluha MUBAst. Üritus on tasuta. Esmalt käiksime Raasiku vanal kalmistul Toivo Kurmeti haual, mis asub vana kabeli kõrval ja leiab üles selle järgi, et panen seal küünla põlema.“

0 Jagamist
Seotud artiklid

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?