WHO kutsub endiselt kõiki riike ülesse tegema COVID-i süste vähemalt 70 protsenti oma elanikkonnast ja hoiatab, et arengumaad on madala torkimismäära tõttu suures ohus. Samal ajal on Aafrikal, kus torgitakse alla 6% elanikkonnast, läinud palju paremini kui kõrge süstimismääraga riikidel. Samuti Ugandas läbi viidud ulatuslik uuring näitab, et COVID ei ole kliiniline probleem. Miks Aafrikas on asjad paremini? Kas Aafrika riikide juhid pole nõustunud WHO pettustega kaasa minema?
0 Jagamist
Postitaja Veiko Huuse
Jälgi
Postitaja:
Veiko Huuse
- 13. jaanuar 2023
InimeneInimeseks olemise ümberdefineerimine
- 1.4K vaatamist
- 10 minuti lugemine
Postitaja:
Veiko Huuse
- 17. jaanuar 2023
MaailmMaailma Majandusfoorum kuulutas 2023. aasta “polükriisi aastaks”
- 905 vaatamist
- 5 minuti lugemine
Seotud artiklid
Aeg ülendada üksteist vabadusse ja usaldusse
- 3 minuti lugemine
Läbime intensiivset inimeseksolemise kõiki tasandeid transformeerivat ajajärku ning vajame selle käigus sügavat käimasolevate protsesside mõistmist nii individuaalselt kui…
Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas
- 14 minuti lugemine
Kuulus rahvusvaheline loosung:
«Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest.
Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!
Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele
- 6 minuti lugemine
Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Vaba maailm
- 3 minuti lugemine
Fonte.News on Eestimaal loodud rahvusvaheline uudiste avaldamise keskkond. Koos mõttekaaslastega üle maailma loome uue ühiskonna ja Fonte.News on uue ühiskonna info levitaja.
Kaari Saarma avalik kiri: viga AK-s ja Terviseameti pressikonverentsil
- 2 minuti lugemine
Avaldame molekulaarbioloogi haridusega Kaari Saarma avaliku kirja ERRle ning Tanel Kiigele ja Üllar Lannole.
Endine Pfizeri teadusdirektor: rikutud on mitmeid uuringute nõudeid ja vaktsiini toimeaine võib põhjustada võimalikku viljatust
- 2 minuti lugemine
Uuel Pfizeri koroonavaktsiini infolehel on kirjas, et vaktsiini mõju inimese viljakusele pole uuritud. Aga mida see tegelikult tähendab?
Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse
- 13 minuti lugemine
Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.
Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?
- 5 minuti lugemine
Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?