Orthodox Christianity vahendab, et Ukraina õigeusklite tagakiusamine Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit Onuphry juhtimisel jätkub täiest jõust. Ukraina kultuuriministeeriumi ja Kiievi koobaskloostrite kaitseala kirja kohaselt on UOC-il kuni 29. märtsini aega täielikult lahkuda Püha Dormition-Kiievi koobaste Lavra ruumidest.
Ukraina valitsus päris Kiievi koobaskloostri omandiõiguse Nõukogude Liidult ja „riiklik reserv“, nagu riik kutsub on, jagatud Ülem- ja Alam-Lavraks. Vennaskonna territoriaalset usu- ja kogunemisvabadust hakati piirama juba eelmise aasta lõpus. Vaatamata tagakiusamisele säilitas usukogukond rõõmsa meele, lauldes „Kristus on üles tõusnud!“
Ukraina rikub kogumaapealse kiriku kloostrielanikke usuvabadust juba pikemat aega. Pärast õigeusu väljasaatmist Ülem-Lavrast on riik lubanud „Ukraina õigeusu kiriku“, Konstantinoopoli patriarhaadi loodud skismaatikutel teenida mitu korda Ülem-Lavra kirikutes, mida peetakse kanoonilise õiguse rikkumiseks ja rahvuslikuks häbiplekiks. Sakraalhoonet on kasutatud ka kontsertideks, sealhulgas laulud venelaste tapmisest ja toimunud on kunstinäitused.
Orthodox Christianity vahendab, et väljasaatmisteates on kirjas:
Ukraina õigeusu kiriku „Kiievi koopad Lavra“ riiklik reserv (edaspidi „reservaat“) ja Püha Dormition-Kiievi koopad Lavra (meeste klooster) allkirjastasid 2. juulil 19 lepingu nr 2013 religioossete hoonete ja muu riigivaraks oleva vara tasuta kasutamise kohta usuorganisatsiooni poolt (edaspidi „leping“).
Vastavalt Ukraina presidendi dekreedile nr 820/2022 „Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu 1. detsembri 2022. aasta otsuse kohta, mis käsitleb usuorganisatsioonide tegevuse teatavaid aspekte Ukrainas ning isiklike majanduslike ja muude piiravate erimeetmete (sanktsioonide) kohaldamist“, Ukraina ministrite kabineti 23. detsembri resolutsioon, 2022 nr 1416 loodi talitustevaheline töörühm, et valmistada ette ettepanekuid ja soovitusi Ukraina usuorganisatsioonide tegevusega seotud teatud ülesannete täitmise korraldamiseks, mis leidis oma töö käigus, et klooster rikkus riigivara kasutamise lepingu tingimusi.
Võttes arvesse talitustevahelise töörühma järeldusi ning Ukraina Kultuuri- ja Infopoliitika Ministeeriumi 09.03.2023 kirja nr 06/34/2234-23, p 8.1 alusel, lepingust teavitab reserv lepingu lõpetamisest alates 29.03.2023.
Riigivara vastuvõtmise ja üleandmise menetluse läbiviimiseks peab klooster võtma tarvitusele abinõud riigivara hulka kuuluvate ja reservi bilansis olevate hoonete ja rajatiste (vara) vabastamiseks aadressil: Kiiev, Lavrskaja tn 11, Kiiev, Lavrskaja tn 15 hiljemalt 29.03.2023.
Palun esitada hiljemalt 14.03.2023 kloostri esindajate nimekiri (täisnimi) kahe või kolme inimese ulatuses, et lisada need riigivara vastuvõtmise ja üleandmise komisjoni, mis moodustatakse riigiasutuse juhtorgani korraldusega.
Alumise lavra osaks on Püha Uinumise Koobasklooster, munkade kambrid ja Kiievi Teoloogiaseminar ning Akadeemia. Kiievi lavra on territoorium, kus vennaskond on elanud ligi tuhat aastat. Ukraina kultuuriministeeriumi saadetud kirjas antakse Ukraina Moskva Õigeusu kirikule teada, et klooster tuleb üle anda 29. märtsiks.
Ukraina võimude sõnul „manipuleerib Vene Õigeusu kirik Ukraina rahva vaimsusega“ ja Moskva patriarhaadi vaimulike eemaldamisega Kiievi lavrast kaitseb Ukraina oma vaimset iseseisvust.
2022. aasta 23. detsembril moodustati Ukraina julgeoleku ja kaitsenõukogu töörühm, et tegeleda Ukraina Moskva Ortodoksi Kiriku küsimusega. 2023. aasta 9. märtsil esitati noot, et Moskva Patriarhaadi alluvuses oleval õigeusu kirikul tuleb Kiievi koobaskloostrist välja kolida.
Moskva patriarh Kirill pöördus paavst Franciscuse, ÜRO peasekretäri António Guterresi ja kõigi maailma usujuhtide poole palvega rakendada oma mõju, et leida konstruktiivne lahendus Kiievi lavra vennaskonna vaidluses.
Ukraina võimudele on juriidiliselt siduvad rahvusvahelised kokkulepped ja välislepingud Euroopa Nõukogu liikmesmaana, mis sätestavad usuvabaduse. Seega Eesti Kirikute Nõukogul (EKN) tuleb riigieelarveliste vahendite kohustusest tulenevalt edendada kirikutevahelist tööd, siseriiklikku ja rahvusvahelist religioonidevahelist dialoogi, munkade ja nunnade õigusi- ja vabadusi.
Euroopa Nõukogu liikmesmaadele on siduvad Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 9 (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus), mis kehtestab miinimumstandardi:
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
2. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes seadusega ja juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) uuring näitab Ukraina, demokraatia lõhet lääne ja teiste vahel
Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) raport “Ühine Lääs, ent teistest eraldatud: Globaalne avalik arvamus pärast esimest aastat Venemaa sõda Ukrainas”, mille autorid on Timothy Garton Ash, Ivan Krastev ja Mark Leonard, tugineb Datapraxise, YouGovi ja Gallup International Associationi küsitlusandmetele, mis on kogutud kümnest Euroopa riigist, sealhulgas Eestist, Hiinast, Indiast, Türgist, Venemaalt ja USAst.
Uuringu tulemused näitavad, et paljud näevad Läänes nüüd Ukraina konflikti kui võitlust demokraatia ja oma julgeoleku eest. ECFR leidis, et Lääne alliansi kodanikud suhtuvad Venemaasse äärmiselt negatiivselt. Nad nimetavad Moskvat “agressiivseks” ja “ebausaldusväärseks”. Suurbritannias omavad vastavaid seisukohti 57% ja 49% vastanutest nagu ka suur osa küsitletutest USAs ja EL-9 riikides. Kõikides küsitletud lääneriikides peab valdav enamus (77% Suurbritannias, 71% USA-s ja 65% EL-i riikides) Venemaad oma riigi vastaseks või rivaaliks.
See seisukoht ei kehti aga mujal. ECFRi andmestik näitab, et suur osa Hiina (76%), India (77%) ja Türgi (73%) kodanikest näeb Venemaas jätkuvat jõudu ja peab Venemaad oma riigi strateegiliseks liitlaseks ja partneriks (vastavalt 79%, 79%, 69%) ja usub, et Ukraina peaks konflikti lõppemise kiirendamiseks kaaluma oma territooriumi loovutamist. Samuti väljendub see India intensiivsetes majanduslikes suhetes Venemaaga, olles samal ajal Austraalia, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide kõrval julgeolekudialoogis Quad.
Ukraina on sunnitud territooriumi loovutama leiab Hiinas 42%, Türgis 48% ja Indias 54%. Samal ajal usub neist vastavalt ainult 23%, 27% ja 30%, et Ukraina peaks kogu oma territooriumi tagasi saama, isegi kui see tähendab pikemat konflikti.
- Ameerika Ühendriikides 36% ameeriklastest nõustub Joe Bideni väitega, et peamine põhjus USA Ukraina toetamises selles sõjason riigi demokraatia säilitamine. Suurbritannias nõustub antud narratiiviga vaid iga viies ja kõigis üheksas ELi liikmesriigis iga kuues. Veerand eestlastest (25%) jagab seda arvamust. Suurbritannias (44%) ja EL-i 9 riigis (45%) domineerib seisukoht, et osalus tuleneb peamiselt nende endi julgeoleku kaitsest – seda arvamust jagab 56% eestlastest. Vaid iga kümnes respondent (11%) Suurbritannias ja EL-i 9 riigis ning 10% eestlasi usub, et Ukraina toetamise peamine põhjus seisneb Ukraina “territoriaalse terviklikkuse” kaitsmises.
- Kuigi Lääne juhid nimetavad konflikti “võitluseks demokraatia eest”, kutsudes ülemaailmsele toetusele Venemaa agressiooni vastu,vähem kui veerand Hiinas ja Türgis küsitletutest usub, et Lääs toetab Ukrainat oma territooriumi või demokraatia kaitsmiseks. Venemaa puhul on vastav näitaja 15%.
- Umbes kolmveerand küsitletutest Hiinas (76%), Indias (77%) ja Türgis (73%) usub, et Venemaa on kas tugevam või sama tugev, kui nad väidavad seda enne sõja puhkemist arvavat. Samuti peavad nad mõnel juhul ülekaalukalt (kuni 79%) Venemaad oma riigi “liitlaseks” või “partneriks”.
- Venelased peavad USA-d ja tema Euroopa liitlasi “vastasteks” või “rivaalideks” ülemaailmses kogukonnas – tegu on seisukohaga, mis sobib ka paljudele Hiina elanikele. Pea kaks kolmandikku (64%) küsitletutest Venemaal peab USAd “vastaseks”. Venemaa arusaam EList ja Suurbritanniast on vastavalt 51% ja 46%. Hiinas ollakse valdavalt seisukohal, et USA (43%) ja Suurbritannia (40%) on strateegilised rivaalid. Euroopa suhtes on hiinlased rohkem jagunenud: 37% peab seda vajalikuks partneriks ja 34% rivaaliks. Ainult 9% Hiina elanikest peab ELi “vastaseks”, ent samaaegselt näeb sel moel USA-d iga neljas (24%) Hiina elanik.
- 72% vastanutest Türgis, 60% Hiinas ja 59% Venemaal näevad ELi ja USA poliitika vahel endi riikide suhtes vähe erinevusi. Indias on arvamused jagunenud. 44% näeb mõningast sarnasust. Küll aga 52% näeb erinevusi Euroopa ja USA poliitikas oma riigi suhtes.
- Hiinas, Indias, Türgis ja Venemaal ootavad paljud, et läänest saab vaid üks globaalne võim mitme seas. Venemaal (7%) ja Hiinas (6%) prognoosivad ühekohalised protsendid USA üleilmset domineerimist kümne aasta pärast. Seejuures valitseb neis kahes riigis (vastavalt 33% ja 30%) arvamus, et domineerimine hakkab jagunema ühtlasemalt mitme riigi vahel.
- Kaks blokki on vastavalt USA ja Hiina. Veerand eestlastest (25%) on sellega nõus, samas kui vaid 5% ootab USA juhitud globaalset maailmakorda. Mujal aga vähem kui kümnendik (4% Suurbritannias, 6% El-i 9 riigis ja 9% USAs) usub, et USA saab olema domineeriv. Küll aga suurem osa eestlastest ehk 30% prognoosib multipolaarset maailma, kus globaalne võim on ühtlasemalt jaotunud mitme riigi vahel (see on jällegi kõrgeim tulemus kõigi küsitletud Euroopa riikide seas).
- Maailma suurimas demokraatias, Indias, leidis ECFR, et kodanikud peavad USA-d (87%), EL-i (82%), Suurbritanniat (79%), Türgit (59%) ja Venemaad (79%) “liitlasteks” või “partneriteks”. Hiina on ainus riik, mida nad peavad “rivaaliks” või “vastaseks” (75%). Sama kehtib Türgi osas, kes peab USAd (51%), Hiinat (47%), Venemaad (55%) ja EL-i (53%) enamasti vajalikeks “partneriteks”, kellega nad peavad tegema strateegilist koostööd.
Raporti kaasautorid ja välispoliitika eksperdid Timothy Garton Ash, Ivan Krastev ja Mark Leonard järeldavad, et kuigi lääne liidrid on Venemaa sissetungi Ukrainasse raaminud demokraatia ja autoritaarsuse vahelise võitlusena, rakendades seejuures demokraatlike väärtuste kaitsmist Moskva vastu suunatud sanktsioonide toetamiseks, ei pea see narratiiv teiste maailma piirkondade kodanike seas paika.
Üks autorite keskseid väited seisneb selles, et selles uues maailmas oleks Läänele hea, kui Indiat, Türgit, Brasiiliat ja teisi tärkavaid jõude koheldaks kui “maailma ajaloo uusi suveräänseid subjekte”. Autorid väidavad, et kuigi need riigid ei jaga omavahel ühist ideoloogiat, erinedes tõepoolest paljudes valdkondades, on nende avalikkus vastuvõtlik ideoloogiliste ja poliitiliste erimeelsuste ületamiseks. Seda ilmestab nende lähenemine Ukraina konfliktile.
Garton Ash, Krastev ja Leonard järeldavad, et Lääs peab õppima elama multipolaarse maailma ühe poolusena.
Uuring on osa ECFRi ja Oxfordi Ülikooli Püha Antoniuse Kolledži Dahrendorfi programmi koostööprojektist “Euroopa muutuvas maailmas“. ECFR tegi selle projekti raames koostööd Calouste Gulbenkian Foundationi, Think Tank Europa ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega.
ECFR-i 2022. aasta veebruaris eurooplaste seas läbi viidud sissetungieelse uuringuga saab tutvuda siin.
ECFR-i uuringule Euroopa reaktsiooni kohta pärast sõja puhkemist alates juunist 2022 pääseb ligi siit.
Lisateavet ja üksikasju programmi kohta leiad siit.
Lisainfo saamiseks külastage www.ecfr.eu/about/.
Artikli toimetas Revo Jaansoo
Allikad: OrthoChristian.Com, (10.03.2023), ICDS (22.02.2023), Objektiiv (14.03.2023)
