Foto: Emmanuel Macron

Parempoolne tsunami: Prantsusmaa on jahmunud pärast seda, kui Macron kuulutas välja erakorralised valimised pärast purustavat lüüasaamist Euroopa Parlamendi hääletusel

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Pärast ajaloolist kaotust Marine Le Peni parempoolsele parteile pühapäeval Euroopa Parlamendi valimistel teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et saadab Prantsusmaa parlamendi laiali .

Emmanuel Macron ütles, et Prantsusmaal korraldatakse 30. juunil ja 7. juulil uued valimised, mis on WSJ sõnul “jahmatanud” rahvast pärast seda, kui pühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel põhinesid ennetähtaegsel häältelugemisel põhinevad prognoosid . Prognoosid näitasid, et rahvusralli kogus umbes 31% häältest, mis on kaks korda suurem toetus Macroni Uuendatavale parteile.

“See on tõsine ja kaalukas otsus, kuid ennekõike on see usaldus,” ütles Macron. “Usaldus teie vastu, usk prantslaste võimesse teha enda ja tulevaste põlvkondade jaoks õige valik.”

Rahvusralli juht Jordan Bardella ütles, et pühapäevased tulemused tähistasid “võimude jaoks enneolematut murrangut”, lisades, et see oli “Macroni-järgse ajastu esimene päev”.

Emmanuel Macroni otsus kuulutada välja parlamendivalimised avab tema hetkel sügavalt ebapopulaarsele parteile võimaluse loovutada veelgi rohkem kohti konkureerivatele parteidele Prantsusmaa Rahvusassamblees, riigi parlamendi alamkojas.

Kui see juhtub, võib Macron olla sunnitud nimetama ametisse peaministri mõnest teisest parteist, näiteks paremtsentristlikust Les Républicainsist, võimujagamise kokkuleppe alusel, mida Prantsusmaal tuntakse “kooseluna”.

“Lahustumine tähendab kooselu,” ütles prominentne poliitikaanalüütik Alain Duhamel.

Šokeeriv uudis Prantsusmaal saabus pärast seda, kui Euroopa parempoolsed parteid näitasid sel nädalavahetusel Euroopa Parlamendi valimistel jõudemonstratsiooni, mis tugevdas ka Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi positsiooni kahe konkureeriva partei järel.

Näis, et pühapäevased tulemused jätavad peavoolu EL-meelsed erakonnad Brüsselis võimulukku, kui ainult selleks korraks. Paremtsentristlik EL-i poliitiline rühmitus, mis praegu bloki juhib, näis võitvat Euroopa Parlamendis kõige rohkem kohti, suurendades Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lootusi säilitada oma ametikoht ka teiseks ametiajaks. Ta on loonud tiheda töösuhte Bideni administratsiooniga.

Sellegipoolest näis Prantsusmaa paremäärmuslik opositsioonipartei National Rally olevat üleeuroopaliste valimiste suurimate võitjate seas. Marine Le Peni partei eesmärk on saada Euroopa Parlamendi suurimaks erakonnaks. Prognoosid, mis põhinevad pühapäevaõhtusel varajasel hääletusel, näitasid, et National Rally kogus ligikaudu 31% häältest, mis on kaks korda suurem toetus Macroni parteile Renew.

Pärast Prantsusmaa tulemusi teatas Macron, et saadab parlamendi laiali, et välja kuulutada uued valimised. Tema parteil puudus juba riigikogus enamus. Valimiste esimene voor toimub 30. juunil, millele järgneb teine ​​7. juulil, ütles Macron.

Nagu varem teatati, seisis ilmselt ka Saksamaa kantsleri Scholzi Sotsiaaldemokraatlik Partei silmitsi trügimisega. Riiklike lahkumisküsitluste kohaselt oli see paremäärmusliku Alternatiiv Saksamaale ja kindla võitja, Saksamaa opositsioonilise paremtsentristide liidu järel kolmandal kohal.

Neljapäevast pühapäevani toimunud valimised olid Euroopa Parlamendi 720 liikme jaoks. EL-i andmetel oli hääleõiguslikud kuni 370 miljonit inimest, kuigi valimisaktiivsus on tavaliselt tagasihoidlik. Kui Euroopa Parlamendi peamised volitused on ELi eeskirjade, seaduste ja kaubanduslepingute heakskiitmine või muutmine, siis kaks korda kümnendit kestnud hääletus näitab tugevat Euroopa poliitilist meeleolu. Seadusandja saab ka EL-i uue juhtrühma heaks kiita.

WSJ märgib, et ” pühapäevased tulemused viitavad sellele, et EL-i juhtkonnal on probleeme oma keskkonnaalaste eesmärkide elluviimisel ja suureneb surve rändereeglite karmistamiseks parempoolse surve all. Hääletus annab tõenäoliselt ka suurema hääle – vähemalt parlamendis – natsionalistlikele ja vasakpoolsetele kriitikutele ELi toetuse kohta Ukrainale.

Vaatamata EL-meelsete parteide tagasilöökidele näis neil olevat piisavalt kohti, et enamik seadusandjaid oma prioriteedid heaks kiita. Euroopa Valitud lahkumisküsitluste koguja hinnang näitas, et paremtsentristlikud, tsentristlikud ja vasaktsentristlikud poliitilised blokid tagaksid uues parlamendis 413 kohta, mis on selge enamus. Parempoolsed natsionalistlikud parteid näivad koguvat vähemalt 160 häält.

Kuigi tulemused lükkavad Euroopa poliitika paremale, vähendavad lahkhelid natsionalistlike ja paremäärmuslike ELi parteide vahel tõenäoliselt nende edu mõju. Mõned parempoolsed liidrid on kutsunud üles looma liitu kogu liikumise vahel, kuid see tundub ebatõenäoline.

Samal ajal ei ole turud kuigi õnnelikud: Euroopa võlakirjad on languses, nagu ka Euroopa futuurid, samas kui Macquarie sõnul on eurol pärast nädalavahetusel toimunud parlamendivalimistel toimunud viimaseid arenguid silmitsi langusriskid.

“Põhimõte on see, et kuigi poliitiline ebakindlus võib sel suvel USA-s probleemiks tõusta, ei arvestanud me sellega, et sama juhtub ka Euroopas,” ütles New Yorgi strateeg Thierry Wizman, kes oli märkinud poliitilise ebakindluse süvenemist. Euroopas “alahinnatud riskina” turgudele kolm nädalat tagasi

“Selle vahel, Prantsusmaal toimuvate Rahvusassamblee valimiste ootuses, pärast mida võib rahvusrallil asuda oma peaminister ametisse, ja USA potentsiaalselt kõrge tarbijahinnaindeksi vahel, jääme oma arvamuse juurde, et EUR/USD võib jõuda 1,05-ni. ja jääge sinna.”

* * *

Varasemad sündmused

Ootame Euroopa Parlamendi hääletustulemusi ( eelvaade siit ), on Saksamaa lahkumisküsitlused juba käimas ja need on katastroof nii Marine Le Peni poolt aurutatud Prantsusmaa presidendi Macroni liidule kui ka Saksamaa kantslerile Olafile. Scholzi sotsiaaldemokraadid, kes kukkusid pühapäeval Euroopa Parlamendi valimistel oma kõigi aegade halvima tulemuseni , kuna konservatiivsed ja parempoolsed parteid tõusid üle vanal kontinendil hüppeliselt, mis aitab kallutada Euroopa Parlamenti veelgi enam immigratsiooni- ja vaenulikkuse suunas. roheline hoiak.

Viie riigi esialgsete tulemuste kohaselt on parempoolsed parteid võitnud Austrias , Küprosel, Saksamaal, Kreekas ja Hollandis saadaolevast 174 kohast vähemalt 33, nende riikide ametlike lahkumisküsitluste kohaselt, võrreldes 19 kohaga. Ja nagu tunnistab ultraliberaalne FT, ” liberaalsete ja roheliste parteide arvelt toimuv tõus raskendaks Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni taotlust teiseks ametiajaks EL-i täitevvõimu juhiks.”

Saksamaal kukkusid kantsler Scholzi sotsiaaldemokraadid oma kõigi aegade halvima tulemuseni, langedes 14% häältega kolmandale kohale populistliku ja natsionalistliku Alternatiiv Saksamaale, millest on saanud 16,4 protsendiga Euroopa Parlamendis suuruselt teine ​​Saksamaa partei. . Avalik-õigusliku ringhäälingu ARD pühapäeval läbiviidud küsitluse kohaselt oli konservatiivne CDU/CSU allianss 29,6%-ga kindla võidu kursil. Ülejäänud kaks Scholzi võimuliidu parteid – rohelised ja vabad demokraadid – said vastavalt 12% ja 5%.

Nagu üleöö teatati , on Saksamaa lahkumisküsitlused neljapäeval alanud ja pühapäeval kulmineeruvate Euroopa Parlamendi valimiste esimeste tulemuste hulgas ning määravad ära bloki seadusandliku assamblee koosseisu. Tulemused selgitavad välja, millistel juhtidel on kõige suurem mõju ELi kõrgeimatele ametikohtadele kandideerimiseks, sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu presidendid.

Scholzi koalitsiooni katastroofiline ilming rõhutab Saksamaa valitsuse kasvavaid raskusi Euroopa poliitika juhtimisel. Toetus Scholzi Berliini valitsevale liidule on viimastel kuudel langenud rekordiliselt madalale ning kolme erakonna toetus on praegu umbes 35%, mis on langenud 2021. aasta föderaalvalimiste enam kui 50%-lt.

Bloombergi teatel seadis CDU peasekretär Carsten Linnemann kahtluse alla, kas Scholzil säilib õigus riiki juhtida, ja süüdistas AfD esilekerkimises valitseva koalitsiooni poliitikat. “Tema oli valimisplakatitel, nii et tõesti peaks ta usaldushääletusele alluma,” ütles Linnemann.

AfD suutis saavutada märkimisväärset kasumit, hoolimata sellest, et viimastel nädalatel on olnud mitmeid tagasilööke, mis hõlmasid altkäemaksu ja nuhkimisskandaale. Alliance Sahra Wagenknecht ehk BSW, mille ta asutas jaanuaris pärast vasakparteist lahkulöömist, sai 5,7%.

SPD peasekretär Kevin Kuehnert ütles, et partei ei otsi “patuoinaid” ja rõhutas, et vaatamata tema suhteliselt madalale toetusreitingule oli õige otsus muuta Scholz valimiskampaanias keskseks tegelaseks.

“Meie jaoks on see äärmiselt kibe tulemus,” ütles Kuehnert intervjuus ARD-le. “Peame vaatama, kus me oma mobilisatsioonis head ei olnud,” lisas ta. “Nüüd on lubadus, et me võitleme selle vastu.”

Kuehnert ütles, et koalitsiooni prioriteediks on lähinädalatel jõuda kokkuleppele järgmise aasta eelarve osas, mis on olnud veel üks sisetülide allikas kolmikliidus.

Keset istemendi jätkuvaid kaotusi on parempoolsed ja konservatiivsed parteid Euroopas plaanide kohaselt võitma rohkem kohti kui viimastel valimistel viis aastat tagasi, sest ränne on tõusmas poliitilise päevakorra esikohale, samas kui ELi ambitsioonikad kliimaeesmärgid võivad silmitsi seista suuremate takistustega.

Siiski peavad Euroopa Liidu tasandil vasak- ja parempoolsed tsentristlikud parteid säilitama oma haarde enamuse üle. See tähendab teatud järjepidevust võtmepoliitikates ajal, mil valitseb tohutu geopoliitiline ebakindlus, mil Venemaa sõda Ukraina vastu möllab idas ja Hiina on muutumas üha enesekindlamaks.

Nagu üleöö arutati, seisab EL silmitsi ka väljakutsetega, sealhulgas sellega, kuidas säilitada eelarve jätkusuutlikkus, investeerides samal ajal rohelisemasse tulevikku, suurendades Euroopa tootmise konkurentsivõimet ja tugevdades kaitsevõimet Donald Trumpi naasmise ajal USA presidendiks, mis võib mõjutada kõike – kaubandusest keskkonnapoliitikani.

Saksamaa järgmine üleriigiline hääletus toimub järgmise aasta sügisel. Eeldatakse, et võimuerakondadel läheb järgmisel suurel valimisproovil sama kehvasti – septembris Tüüringi, Saksi ja Brandenburgi idaosariikides korraldatud kolm piirkondlikku hääletust koos AfD-ga juhivad küsitlusi kolmes osariigis, kuid tõenäoliselt ei saavutata. valitsusse, kuna kõik teised parteid on välistanud sellega liitumise koalitsiooniga.

Hollandis saavutas neljapäeval märkimisväärset edu Hollandi konservatiiv Geert Wilders, kes ei võitnud siiski kõige rohkem hollandlaste kohti Euroopa Parlamendis. Selle võidu nõudis vasakpoolsete parteide koalitsioon.

Võib-olla kõige suurema šokina on Prantsuse parempoolsed tekitanud Macroni liidule vapustava kaotuse: küsitluste kohaselt kogus Le Pen 32–33% häältest Macroni grupi 15% häältest .

AFP andmetel tõusis Prantsusmaal valimisaktiivsus kella 17 seisuga kaks punkti, kusjuures 45,26% hääleõiguslikest elanikest andis hääle, võrreldes 43,29%-ga 2019. aastal. EL-i valimiste osalus on üldiselt madal, kuid viimastel valimistel 2019. aastal oli esimene tõus. 30 aastaga 50,7-protsendilise valimisaktiivsusega.

Austrias oli parempoolne, rahvuskonservatiivne immigrantidevastane Vabaduspartei hinnanguliselt 27 protsendiga juhtpositsioonil, teatas Austria rahvusringhääling ORF. Kui see arv hiljem pühapäeval kinnitatakse, oleks see esimene kord, kui OFP võidab Austrias Euroopa Parlamendi valimised.

Konservatiivne Rahvaerakond (OVP) ja Sotsiaaldemokraadid (SPO) on praegu liiga lähedal, et häält anda, hinnanguliselt kogusid nad vastavalt 23,5 ja 23 protsenti häältest.

Lõpuks ometi Hispaanias rohkem sedasama asutamis-, liberaali- ja immigrantidevastast tsunamit:

  • *HISPAANIA OPOSITSIOONKONservatiivid juhivad EL-i HÄÄLETUSEL: EXIT POLL

Umbes 360 miljonit inimest saavad hääletada 720 seadusandja poolt, kes teenivad Euroopa Liidu assamblees järgmise viie aasta jooksul, neist 96 Saksamaalt. Enamus 27 liikmesriigist korraldavad oma hääletussedelid pühapäeval, tulemused on tingitud kogu õhtust. Prantsusmaalt saabuvad tulemused pärast kella 20.00 kohaliku aja järgi.

Eestis võidutses erakond Isamaa. Vaata tulemusi SIIT

Artikli allikas: https://www.zerohedge.com/, ja Delfi

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?