Lollidelt tuleb raha ära võtta

Rahvuslik Teataja

Ärileht kirjutas 15.10.21.: Kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest võib laenuandja pöörata tagatiseks oleva kinnisvara koheselt sundtäitmisele ilma kohtuotsuseta.
0 Jagamist
0
0

Avaldame Heiki Kortspärn artikli ajalehest Rahvuslik Teataja nr. 112

Lollidelt tuleb raha ära võtta

Ärileht kirjutas 15.10.21.: Kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest võib laenuandja pöörata tagatiseks oleva kinnisvara koheselt sundtäitmisele ilma kohtuotsuseta.

AUTOR (edaspidi A:): Selge jutt, selge tekst. Isegi minusugusele rumalukesele arusaadav. Aga Eestimaal on sadu tuhandeid minust rumalamaid, lollimaid, peamiselt lausa idioote. Tean väga hästi sedagi, mis on rumala-lolli-idioodi liikumapanevaks jõuks: selle jõu nimeks on AHNUS!!! Ainuüksi ahnusest alati ei piisa: lisanduma peab inimesele nii igiomane rumalus-lollus-idiootsus. Vaat need kaks korraga nõuavad päris ruttu päris soliidset tasu rumaluse-lolluse-idiootsuse eest! Järeldus: ahne inimene võib kaotada oma raha ja loll inimene võib kaotada, kuid ahne+loll kaotavad kindlasti!

„See tähendab, et hüpoteegina tagatiseks olev kinnisvara müüakse enampakkumisel laenuandja nõuete rahuldamiseks.“

A: Kuni laenajal raha jagub, kulutab ta seda kas kokkuhoidlikult või laristab. Kohe kindlasti ta ei usu, et tema kinnisvara võidakse sundmüüki panna. Ja kui pannakse, vaat siis pöördutakse „õigust otsima“ ajakirjanike, politsei ja/või kohtu poole.

„Eriti hoolikas tuleb olla sellisel juhul, kui laenu on selle saamise järgselt korduvalt refinantseeritud. On olnud juhtumeid, kus saadud laenu on refinantseeritud kuni kümme korda, mille tulemusena on pidanud laenusaaja saadud laenu tagasi maksma kordades enam, kui laenusaaja seda sai.“

A: Mis siin imelikku on? Ainult loll võtab võla katteks uue võla ega mõtle tagajärgedele. Laenaja ainuke eesmärk on enamasti laenuandjat petta (mitte maksta, küll kohus päästab, muud „pääsemist tõotavad“ meetmed-protseduurid).

Oli üks juhtum, kus mees võttis laenu kinnisvara tagatisel selleks, et ehitada valmis enda pere ja isa jaoks kaks ridaelamuboksi. Laenuandja ei kontrollinud ega veendunud, kas laenusaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma ning juhtus nii, et üsna pea tuli asuda saadud laenu refinantseerima ja seda korduvalt.“

A: Juristid ajavad ka idioodi juttu: miks pidi laenuandja kontrollima ja veenduma, kas laenusaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma?! Keda kuradit peaks huvitama tõsiasi, et laenusaaja asus saadud laenu korduvalt refinantseerima!?

„Refinantseerimise tulemusena suurendati igakord laenusummat sedavõrd, et lõpuks ei olnud laenusaaja võimeline kuumakseid tasuma ja tagatisvaraks olnud ridaelamuboksid müüdi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Nüüd on tekkinud olukord, kus laenusaaja perekond ja tema isa jäid oma kodust ilma ja on ikka veel võlgu, kuna müügist saadud raha ei katnud laenusaaja nõuet, eeskätt seetõttu, et ridaelamuboksid müüdi oluliselt alla turuhinna – kinnistu müüdi hinnaga 191 888 eurot, kuigi selle turuväärtuseks oli hinnatud 405 000 eurot.

Kõnealuse juhtumi puhul sai laenusaaja faktiliselt laenu kokku summas 168 525 eurot. Laenuandjale on koos kinnistu müügist saadud rahaga laekunud kokku 301 640 eurot, kuid laenusaaja on laenuandjale veel võlgu 46 723 eurot, millele lisanduvad viivised 21.6% aastas kuni põhinõude tasumiseni.“

A: Mis siin erilist või imelikku või kaasatundmist väärivat on? PARAS  LOLLIDELE!!!

Laenuandja vastutustundetult antud laenu tõttu on laenusaaja perekond ja tema haige isa sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda – elavad kõik koos pisikeses üürikorteris, mille eest isegi üüri tasumine on neile ülejõu käiv.“

A: Nüüd kisutakse arukalt ja ausalt lugejalt pisaraid välja! Vastutustundetult antud laen? See jutt on küll pullisitt, nagu inglane ütleb. Panga (eriti välismaise ja eriti Rootsi panga!) huvi pole mitte antud laen tagasi saada, vaid panti pandud kinnisvara odavalt kätte saada ja kallimalt maha müüa!!! Kui loll eestlane seda ei mõista, siis paras talle!

„Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt ei tohi krediidiasutused anda laenu inimesele, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.“

A: Vastutustundlik laenamine? Kus? Milleks? Kui kinnisvara ei pandita, vaat siis uurib pank, et palju palka saad ja kas suudad-saad laenu tagasi maksta. Kinnisvara odavalt kättesaamise lootus ongi panga üks peamisi liikumapanevaid jõudusid vastukaaluks lollile laenajale.

Omal ajal  olin „kah-ärimees“. Pangast laenu ei antud. Aga terendas üks ülikasumlik tehing ja „homseks oli vaja sada tuhat krooni“ ja kroon oli väga kallis ja kehtinud kõigest paar kuud. Tuttav „suurärimees“ oli nõus laenama üheks aastaks null-protsendiga! Aga lepingusse sai, et kui aasta täis saab ja võlg makstud pole, hakkab tiksuma viivis 1% päevas!

Tollased äritegemised olid nagu sõit „Ameerika mägedel“ ja asi lõppes sellega, et tagasi maksma pidin ca veerand miljonit. Polnud mõtteski mitte maksta! Ka ähvardavast pankrotist õnnestus heade-õpetatud inimeste abiga pääseda. Tundes hästi eestlasi, oleks iga teine minu asemel venitama-viivitama hakanud ja mitte maksnud. Ausaks on ärimehel tõesti raske jääda siis, kui äri hästi läheb ja eriti siis, kui kõik rappa jookseb. Olen endale palju vaenlasi tekitanud, kui olen seltskonnas meie tänaseks lugupeetud ja palavalt armastatud „ärimeestelt“ küsinud: „Kuidas ja kui ausalt te teenisite oma esimese miljoni?“

Toon teisegi näite: laenasin heale tuttavale kümme tuhat krooni üheks nädalaks ja ta ise kirjutas, et kui nädala jooksul ära ei maksa, siis maksab viivist 1% päevas. Kümme aastat hiljem ütles kohtunik, et „praegune võlasumma on täiesti ebareaalne“ ja et 1% päevas viivist maksta on alatu koorimine! Ei lugenud see, et laenaja ise tahtis nii. Tagasi sain „sandikopikaid“!

Kas peaksin kaasa tundma „hella südamega“ idiootidele, kes kogu oma vara rahaks teevad, pankadest laenusid võtavad, et kedagi Nigeerias, Keenias, Austrias, Kanadas, Pihkvas vaevlevat „õnnetukest“ rahaliselt aidata?!

Kas peaksin kaasa tundma idiootidele, kes „pangatelleri“ veenva telefoni-jutu peale talle kõik koodid ja salasõnad saadavad?

Kas peaksin kaasa tundma ahnetele idiootidele, kes kogu oma vara rahaks tegid, pankadelt ja sugulastelt suuri summasid laenasid ja need 5-10-50 kordset kasumit lubavatesse kahtlastesse ettevõtetesse ja püramiidskeemidesse paigutasid?!

15.10.21, Heiki Kortspärn

Rahvuslik Teataja toimetuse märkus: Kahjuks on siin tegu massipsühhoosiga (nagu vaktsineerimisel), mida pangad ja korrumpeerunud värdjasmeedia tekitavad: kõik laenavad, ilma laenuta ei saa, laene tulebki refinantseerida! Tulemus: suur osa õnnetuid on pankadele võlgu ja maksavad elu aeg nendele.  

Ekraanitõmmis Rahvuslik Teataja nr 112

Fonte.News vastutava väljaandja Veiko Huuse kommentaar: Pean oluliseks avaldada infot, mis on oluline ja vajalik inimeste meelsuse äratamiseks. See tänane füüsiline maailm on inimeste ja inimolendite tegevuste tõttu hävimas. Hävingu põhilised põhjused on inimeste kasuahnus, võimujanu ja võrdsuse printsiibi eiramine. Seda hävingut on juhtunud tuhandeid kordi aga inimesed pole sellest õppinud. Inimesed peavad muutma meelt, ainult siis on lootust luua uus ühiskond. Soovitan lugeda elukogenud teadmamehe Heiki Kortspärn raamatut aastast 2016 “Sureme Surmates”, kus ta suhteliselt täpselt rääkis tulevikust ja räägib ellujäämise võimalustest.

Ekraanitõmmis raamatu esikaanest

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.

Toeta meie tegevust

Liitu uudiskirjaga

0 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Seotud artiklid

Kriis on võimalus muutusteks

Ärileht kirjutas 15.10.21.: Kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest võib laenuandja pöörata tagatiseks oleva kinnisvara koheselt sundtäitmisele ilma kohtuotsuseta.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.