Foto: Muuga sadam ja Narva tank

Kumb on ohtlikum? Kas Ammooniumnitraat Muugal või tanki monument Narvas?

Veiko Huuse

Eesti Riigi valitsusjuht ja valitsusliikmed on keskendunud Eestimaal “punamonumentide” teisaldamisele. Tegelik oht on aga kõrvaldamata juba üle 30 aasta. Vene okupatsiooni alt vabanemine viis Eestimaa valitsusliikmete rumaluse ja kasuahnuse tõttu suurde ohtu. See oht aina kasvab. Kes selle ohu kõrvaldab? Rahvas?
0 Jagamist
0
0

Üle 30 aasta on Eestimaal Muuga sadamas ladustatud kõikvõimalikke turvalisuse nõudeid rikkudes 12000 tonni üliohtlikku Ammooniumnitraati. Selle kriitilise tähtsusega probleemiga pole ükski Eesti president ega valitsusjuht tõsiselt tegelenud. Arvestade hetkeolukorda, kus naaberriik Venemaa on alustanud maailmas oma võimu kehtestamisega sõjaliste sündmustega, siis piisab ühest raketist Muugale ja Eestimaad enam ei eksisteeri. Kirjavahetusest presidendi kantseleiga on näha ükskõiksust.

Ammooniumnitraat Muugal ja tank Narvas 2022. Kumb on ohtlik Eestimaale ja Eesti rahvale?

Eesti Riigi valitsusjuht ja valitsusliikmed on keskendunud Eestimaal “punamonumentide” teisaldamisele. Kas me tõesti näeme tegelikku taset nii valitsusliikmetel, poliitikutel ja presidendil? Kas see ongi nende meelest Eestis turvalisuse ja julgeoleku küsimusega tegelemine? Kas süütud ja ohutud, ajaloos mingeid sündmusi tähistavad ohutud monumendid ja tanki maketid on nii suureks ohuks Eesti elanikkonnale, et need tuleb koheselt teisaldada, jättes tegeliku ohu jälle tähelepanuta?

See konkreetne ammoniumnitraat tuleb Venemaalt ja poliitikute kasuahnus on Venemaa “ammooniumpommi” meie koduukse ette juba valmis pannud. Kas “Trooja hobune”?

Eestimaal on kaks kõige suuremat ohtu:

1. Rumalad valitsusmeeskonnad viimased 30 aastat

2. Ülimalt plahvatusohtlik Ammooniumnitraat ebaturvalises Muuga sadamas juba üle 30 aasta

Kas tegelik oht jääbki kõrvaldamata

Sulev Roosma (90 aastane) on tegelenud oma elutööna Eesti julgeoleku teemaga, kus põhiteemaks on olnud ammooniumnitraadi ladustamine Muuga sadamas ja sellest tulenevad suured ohud Eestimaa elanikele, veele ja toidule.

Sulev Roosma on lisaks tegelenud Muuga sadamas asuva ammooniumnitraadi ladustamise ja turvalisusega. Ta on palunud mitmel Eesti presidendil ja valitsuse juhil, alates Arnold Rüütli presidendiks olemise ajast, lõpetada Muuga sadamas ammooniumnitraadi hoiustamine ja selle transiit Eestimaa kaudu. Seda pole tänaseni tehtud. Selle tegevuse tagajärjel on Eestimaa muld, allikaveed ja Läänemeri mürgine. Muuga sadamas on ladustatud enam kui 12000 tonni ammooniumnitraati ja selle lao kõrval on 400000 tonni kütust. Muuga sadam ei vasta absoluutselt sellistele nõuetele, et seal ladustada turvaliselt ammooniumnitraati ja kõrvuti kütusega. Beirutis plahvatas ainult 1750 tonni ammooniumnitraati ja tagajärjed olid kohutavad. Eesti muld ja Läänemeri on mürgine aastakümneid kestnud ammoonimunitraadi transpordi ja ladustamise pärast. Eestimaa julgeolek on suures ohus meie enda riigi sees oleva ohuallika tõttu, mitte väljaspoolt tulevate “välja mõeldud” ohtudest. Muuga sadamas kellegi vale tegevus võib lõpetada elu kogu Baltikumis, Helsingis, Sankt-Peterburgis.

Postimees avaldas samal teemal artikli 12.08.2022. https://merendus.postimees.ee/7582036/muuga-sadamas-seisab-tuhandeid-tonne-plahvatus-ohtlikku-vaetist

Sulev Roosma ja Vaba Eesti kogukonna juht Veiko Huuse saatsid kirjaliku pöördumise ka tänasele presidendile Alar Karisele 24. november 2021 a., seoses ammooniumnitraadi ohtlikusega, aga tänaseks pole midagi konkreetset ette võetud suure ohu kõrvaldamiseks. Kas tõesti tänane president Alar Karis ei erine eelkäijatest ja Eestimaa rahva julgeolek ja tervis pole talle oluline? Sulev Roosma on selle teemaga käinud läbi mitu kohtuastet kuniks Euroopa Inimõiguste kohtuni välja, kus saavutati kohtuvõit, kuid ükski Eestimaa valitsus pole seda kohtuotsust täitma asunud ja ammooniumnitraadi ladu likvideerinud.

Veiko Huuse kiri Alar Karisele. Isiklikult kohale viidud ja märge kirjal, et on vastu võetud.

Presidendi kantselei direktori Peep Jahilo digiallkirjaga vastus Veiko Huusele, 27.01.2022

Peale selle Peep Jahilo kirja pole ühtegi tegevust järgnenud. Kas jäävad jälle tühjadeks lubadusteks?

Veiko Huuse saatis e-kirja meeldetuletuseks 26. juuli 2022, millele pole vastust tänaseni.

Veiko Huuse saatis uuesti meeldetuletuse 12.08.2022 ja küsimuse Peep Jahilole ja lisas kirja saajateks veel Vabariigi Presidendi Kommunikatsiooninõuniku Indrek Treufeldti ja julgeoleku nõuniku Liis Mure.

Mis on lahendus

Kuna poliitikud pole viimase 30 aasta jooksul TEGELIKULT Eesti rahva elukvaliteedi, tervise, Eestimaa julgeoleku ja turvalisusega tegelenud, siis tuleb lõpetada kõigi poliitiliste erakondade ja poliitika toetamine. Tuleb minna üle rahva otsustusõigusega Eestimaa juhtimisele ja muuta Eestimaa turvaliseks elupaigaks Maa eluprogrammis.

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.

Toeta meie tegevust

Liitu uudiskirjaga

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.