Antibakteriaalse seebi ja kätepuhastusvahendite mustus

Veiko Huuse

Seda lugu kirjutan konkreetsel põhjusel. Nimelt, käisin hiljuti Tallinnas ühes SPA keskuses sõbra kutsel. Enne sauna ja veekeskuse külastust mõtlesin teha veidi trenni. Kui olin sõudetrenazööriga treeningut alustanud, tuli kõrvale trenazöörile vanem proua, kes kõigepealt “pesi” puhastusvahendiga trenazööri ära. Sõna otseses mõttes pritsis selle seadme üleni üle ja osa pritsmeid sattus ka minu peale, lisaks need pritsmed jäid õhku lendlema mingiks ajaks, mida mina ja teised lähedal olnud sisse hingasid. Proua kuivatas seadme ja asus oma treeningut tegema. Jõusaal oli paksult inimesi täis ja käis pidev puhastus ja õhk oli paks nii higihaisust, mõne mehe suitsu ja pohmaka haisust ja puhastusvahendi haisust. Tervist ja naudingut see keskkond küll ei andnud. See on ka põhjus, miks ma ei käi sellistes jõusaalides ja treenin kodus või vabas looduses. Kodune treening, kodune toit ja isetehtud puhastusvahendid on hea tervise garantiid.
0 Jagamist
0
0

Keha ja ümbruse regulaarne desinfitseerimine võib pikemas perspektiivis tegelikult rohkem kahju kui kasu tuua. Lisaks sellele, et need soodustavad ravimiresistentsete bakterite arengut, on antibakteriaalseid ühendeid, nagu triklosaan ja kvaternaarsed ammooniumiühendid (QAC-id või “kvatid”) seostatud mitmete kahjulike tervisemõjudega.

0 Jagamist
Seotud artiklid

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?