Kes elab inimese soolestikus?

Veiko Huuse

Inimene on “universum”, ainult et väiksem ja inimese kujuga. Temas on samasugused eluprotsessid nagu on need universumis. Inimeses toimuvaid protsesse pole võimalik lõpuni selgeks teha, sest universum on lõppmatu ja muutub igas sekundis, nii ka kõik selles universumis muutub igas sekundis, kaasa arvatud inimene ja triljonid organismiliigid.
0 Jagamist
0
0

Teadlased on jõudnud inimese uurimisega alles “äärealadele” aga värsked uuringud kinnitavad, et Inimene kannab endas kogu elu jooksul sadu tuhandeid kolooniaid baktereid, millest ainuüksi jämesooles elavad “oma elu” triljonid bakterid. Inimese seedesüsteemi tervis on tema tervise reliikvia. Kõik inimese terviseprobleemid saavad alguse seedesüsteemist – bakterite otsusest. Inimese toit on triljonite bakterite toit ja toit peab looma harmoonia sinu kehas. Bakteritele ei meeldi alkohol, rämpstoit, laboritoit, ravimid, ….. Millised bakterid ja mikroorganismid elavad inimeses, millised on head ja millised on halvad ja kuidas tasakaalu hoida?

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.