Foto: Elianne Dipp

Miinuskraadide plussid

Erki Veiko

Suheldes teiste taliujujatega sai kinnitust, et inimestel on külma vee osas emotsionaalsed, mitte füüsilised takistused. Kui need saavad ületatud, võtab keha karastuse rõõmuga vastu.
14 Jagamist
14
0
0

Inimkonnale on saabunud ajajärk, kus igaüks peab hakkama enda tervise eest vastutama. Apteegid on ravimeid täis, aga inimesed on haigemad kui kunagi varem. Me oleme harjunud kiirete ja mugavate lahendustega, mis on toonud meid tänasesse olukorda. Kiiruse ja mugavuse krediit on lõpuni ära kasutatud ning nüüd peab ise hakkama enda eest hoolt kandma. Meie esivanemad oskasid seda suurepäraselt ja need teadmised on suuresti alles. Loodus annab kõik vajaliku ja meie kliima on eriti lahke.

Tugev vaim vajab tugevat keha. Inimesed on avastanud enda jaoks taliujumise, mis on värskendav, tervistav, turgutav. Taliujumise harrastajate fotode ja videote all on kommentaarid stiilis: “vinge!”, “sa oled hull”, “uskumatu” jne, justkui oleks tegemist haruldast liiki inimestega, kes ei tunne külma. Inimesed organiseeruvad taliujumise klubidesse või käivad omapäi jäises vees lõõgastumas ning kõik, kes on proovinud, soovitavad seda teistelegi.

Miks siis rohkem inimesi taliujumist ei harrasta? Küllap nad pole veel kuulnud selle suurepärastest mõjust. Peamisteks taliujumise plussideks on:

  • Immuunsüsteemi tugevdamine. Keha suurendab ekstreemseid tingimusi kogedes valgete vereliblede arvu, mis võitlevad haigustekitajatega, sh viirused, bakterid, seened jne.
  • Tuju tõstmine. Endorfiinid vabanevad nii kehalise aktiivsuse tõttu kui ka külmast tekkiva valutunde leevendamiseks. Valutunne möödub mõne minutiga, aga enesetunne jääb terveks päevas.
  • Rasva põletamine. Külma tõttu kulutab keha rohkem kaloreid. Paariminutiline ujumine käivitab kiirendatud metabolismi, mis kestab kuni keha on täielikult üles soojenenud.
  • Verevarustuse parandamine. Külma vette minnes suunatakse perifeersest vereringest veri siseorganitesse. Veest väljudes perifeersed veresooned laienevad, mille tulemusel kapillaarne verevarustus paraneb. Ajapikku muutuvad käed ja jalad soojemaks.
  • Külmakartlikkuse vähendamine. Inimene, kes usub, et ta saab jäises vees ujuda, saab jäises vees ujuda. Külma kontseptsioon muutub ning usk keha võimesse jahedates oludes hakkama saada kasvab.

Suheldes teiste taliujujatega sai kinnitust, et inimestel on külma vee osas emotsionaalsed, mitte füüsilised takistused. Kui need saavad ületatud, võtab keha karastuse rõõmuga vastu. Kõik taliujujad on agarad rääkima oma kogemustest, järelikult peab olema tegemist hea asjaga. Siinkohal jagame kahe aktiivse taliujuja, Hannes Viherpuu ja Kadri Rinaldo kommentaari.

Hannes on Tallinna Taliujumiskeskuse eestvedaja, kelle silme all on klubiliikmete arv kasvanud kümnekonnast harrastajast poole tuhandeni. Talle on ujumine ja ujumisvõistlustel osalemine elu loomulik osa. Hannes on taliujumisega tegelenud nüüdseks üle kümne aasta. Ta ei pea vajalikuks mitte rekordeid purustada, vaid kuulata oma keha. Tema taliujumised kestavad 1-3 minutit ja kui hakkab külm, tuleb ta veest välja. Lisaks meres karastamisele ujub Hannes iga nädal ka sisebasseinis. Tema sõnul on ujumine tore, aga peab olema ohutu, eriti algajatele jahedas vees. Selleks on taliujumiskeskustes loodud soodsad tingimused — tuulevaikne riietusruum ja soe saun. Kedagi ta taliujuma ei meelita, isegi mitte oma sõpru. Ta on lihtsalt teinud parima võimaliku, et kõikidel huvilistel oleks võimalus proovida ning kogeda karastava vee tervistavaid mõjusid omal nahal.

Kadri on spontaanne harrastaja, kes ujub siis, kui võimalus avaneb. Ujumise tihedus muutub orgaaniliselt. Nii palju, kui ta veekogude juurde satub, nii palju ta ka ujub. Teinekord tuleb seda ette sõpradega loodusmatkal. Pikalt ei mõtle, hüppab sulpsti vette ja korras. Kadri ütles, et talle annab see võimaluse loodusega üheks saada ja külmas vees iseendaga kohtuda. Ta ei mõõda kordi, kraade ega minuteid, vaid usaldab intuitsiooni. Kadri ujub, sest ta armastab vett. Ta lisab, et see on aidanud tal sügavamalt mõista, et enda piirangutest vabastamine on lihtsam, kui me arvame. Külma vette minek on oma mugavustsoonist lahkumine, mis end alati ära tasub ja mingil müstilisel moel naudinguks pöördub. Nagu vees, nõnda ka elus.

Mõlema suust kõlas sama lause — taliujumise jaoks pole tarvis erivarustust. Ka mu enda kogemus kinnitab, et piisab ujumisriietest ja rätikust. Talvel rannas ujudes on suureks abiks avarad riided, jalanõud ja villased sokid, mida pärast ujumist kiiresti jalga tõmmata. Miinuskraadide õhutemperatuur koos tuulega jahutab kiiremini kui vesi. Sellise ilmaga on eriti oluline keha kiiresti kuivatada ja riidega katta. Pärast ujumist säilib külmatunne umbes kümmekond minutit, aga see möödub kindlasti. Alles jääb tundidepikkune värskus ning teadmine, et olen kehale pakkunud elujõudu tõstvat tervendust. Ainult meeldival temperatuuril veeprotseduure tehes võtame kehalt võimaluse ennast naturaalsel viisil tugevdada. Ajutise ebamugavuse taliujumisel kaaluvad üles ujumise positiivsed mõjud.

Eestis on 3793 kilomeetrit rannajoont ja tuhandeid veekogusid, mida kasutada looduslike spaadena. Avavesi on enamus aastast külm ja see pole lähiajal muutumas. Taliujumisega tasub alustada juba suvel, sest võti seisneb ujumise harjumuses, mitte temperatuuris. Taliujuja pole keegi muu, kui kannatamatu suveujuja, kes valib alati hea tuju ja tervise olenemata ilmast. Ta teab, et tuju ja tervis on tema kätes, ilmast ilma.

Tänan Hannest ja Kadrit lahkelt oma kogemust jagamast. Vees kohtume!


https://sci-fit.net/cold-water-immersion-study-collection/
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_rannajoon
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=626144199

Hea lugeja! Elame ajal täis põnevaid väljakutseid. Inimesed, kes on võtnud vastutuse nii enda elu kui ka ühisreaalsuse teadliku loomise eest, kujundavad selle maailma palet. Kui Sind kõnetab Fonte.News'i sõnum ning Sa soovid olla kaaslooja, siis oled väga oodatud. Selleks on mitu võimalust:
* meie artiklite jagamine neile, kellele need võiksid väärtuslikud olla;  * kaasautorlus nii tekstide loomise kui ka tõlkeartiklite näol;
* liitumine uudiskirjaga.
14 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Kas TERVISEAMET hoolib inimesest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.

Miks sa pole kuulnud, et arstid ei soovita vaktsineerimist?

Meediatööstusel ei olnud juba algusest peale mitte mingit šanssi teda allutanud farmaatsiatööstuse rahalaviini vastu. Ja üheks tulemuseks ongi see, et suur osa inimestest pole kuulnudki, et tegelikult on maailmas väga palju arste, kes vaktsineerimist kritiseerivad.

Kas maskid kaitsevad viiruste eest?

Suheldes teiste taliujujatega sai kinnitust, et inimestel on külma vee osas emotsionaalsed, mitte füüsilised takistused. Kui need saavad ületatud, võtab keha karastuse rõõmuga vastu.