Foto: Ella Olsson

Miks me vajame uutmoodi toitumist?

Kairi Kuha

Meie uue toitumise alustalaks peaks olema mineraalainerohkus. Me ei saa enam kopeerida seda, mida varasemalt siin või seal tugeva tervise huvides söödi, sest see toit on muutunud ega sisalda enam seda, mida ta kunagi sisaldas.
28 Jagamist
28
0
0

Uuringute järgi usub suurem osa inimesi, et nad toituvad tervislikult. Sellest olenemata antakse uue aasta saabudes kõige sagedamini lubadust hakata toituma tervislikumalt. Ja millegipärast elame me väsimuse ja krooniliste haiguste ajastul. See ei saa ju olla tervisliku toitumise tulemus? Millest tekib niisugune vastuolu? Kas see, mida me tervislikuks peame, täidab veel meie vajadusi ja on ikka tõesti tervislik?

Sellele küsimusele vastust otsides võiksime mõelda sellele, milline on toitumise roll meie tervise puhul. Mida on toiduga üldse võimalik saavutada? Toit on meie organismi ehituskivide ammutamise allikas. Me ei ole loodud toidu tervislikkuse üle juurdlema. Meie ülesanne on toit kätte saada, see ette valmistada ja naudinguga ära süüa. Loodus pakub meile toiduga kõik organismi toimimiseks vajaliku – rikkalikult toitaineid, mis sobivad kokku meie kliimast tulenevate vajadustega siin ja praegu. Kuid milline on meie praegu tarbitava toidu kvaliteet? Kas see vastab veel tingimustele, milleks toit algselt peaks olema loodud?

Otsides parimaid toitumisviise, armastame vaadata pikaealiste tervete inimeste kogukondi ja neilt õppust võtta. Et milline on see parim, mida järgides saaksime tervena elatud aega pikendada. Just nimelt tervena elatud aastad peaksid olema need, millesse me panustame. Keskmine eluiga on tõusnud kiiresti, kuid veelgi kiiremini on suurenenud krooniliste terviseprobleemide levik. Kui toit täidab meie vajadused ja on igati tervislik, siis ei saaks niisuguseid probleeme põhimõtteliselt olla. Toitainetest pakatav toit peaks andma meile kaitse suure stressi eest, sealhulgas kaitse negatiivsete emotsioonide ja uskumuste eest. Mida toitainerikkam on meie toidulaud, seda immuunsemaks muutume me kõigele negatiivsele. Ma olen seda omal nahal kogenud ja elujõutoetajana klienditöös palju näinud.

Väsimuse ja krooniliste haiguste ajastu näitab seda, et meie sisemine vastupanuvõime on alanenud. Haigused hakkavad levima siis, kui inimesed on nõrgenenud. Varasemalt on haigustelained järgnenud sõdadele ja näljahädadele. Kas meie näilisel rahu- ja külluseajastul on meie vajadused täidetud või on tingimused ehk samasugused kui rasketel aegadel? Üksjagu räägitakse sellest, et keskmine inimene on kalorite poolest ülesöödetud, kuid (mikro)toitainete poolest alatoidetud.

Lükkides oma päevas tarbitud toidu mõnda andmebaasi, võime arvata, et puudujäägid ehk ei olegi nii suured. Kuid minu meelest on see vaid näiliselt nii. Tuleks teada, et päevased soovitatavad mineraalaine- ja vitamiininormid on loodud nende puudusest tulenevate raskete haiguste ennetamiseks. Need ei ole piisavad eheda elujõu ja tugeva tervise tagamiseks. Selle seisukoha toetuseks tahan rääkida kunagise suurmehe elutööst.

Sadakond aastat tagasi maailmas rännanud ning hõimurahvaste toitumist uurinud hambaarst Weston Price jõudis huvitavate tulemusteni. Ta leidis, et läänelikust toidulauast puutumata hõimurahvad olid erinevast asukohast olenemata ühtviisi tugeva tervise, suurepärase välimuse ja meeldiva loomuga. Ning nende kauneid nägusid kroonisid veatud hambakaared ja hambaauke neil praktiliselt ei esinenud. Mõnesse neist kogukondadest oli viimaste aastate jooksul imbunud sisse läänelik toit. Toitainetühjuse tagajärjed ei lasknud end seal kaua oodata. Väikesed lapsed olid minetanud oma suguvõsa kaunid näojooned ja terved hambad.

Kuigi toona teati mineraalainetest ja vitamiinidest vähe, uuris eesrindlik Price nende leidumist hõimurahvaste toidulaual. Ta avastas, et need inimesed sõid toona testitavaid mineraalaineid lääneliku toidulauaga võrreldes olenevalt ainest 5-60 korda rohkem. Mida annab meile see, kui me saame hädavajalikust väga palju rohkem? Siin peitubki kuidagimoodi elus püsimise ning tõelise elujõu ja tugeva tervise erinevus.

Inimorganismi vajadused muutuvad pidevalt, sõltuvalt sellest, mis tema elus parasjagu toimub. Suur stress ja rasked ajad aktiveerivad närvisüsteemi sümpaatilise ehk võitle-või-põgene haru ja see valmistab inimest elu eest võitlema. Selle raames lükatakse rahustavad mineraalained uriiniga kehast välja, et hädaolukorras inimene niisama ei mõnuleks, vaid midagi enese päästmiseks ette võtaks. Väljalükatud mineraalainete asemele peab olema võtta külluses uusi. Inimorganism (ja ka toidutaimed ja -loomad) on üles ehitatud nii, et toitemineraalainete puudusel lähevad käiku toksilised aseained, mida tänases keskkonnas ja toidus leidub palju. Kui organismil on kogu aeg toitemineraalaineid võtta, siis paistab ta olevat kaitstud toksilise eest. Nii toksiliste ainete kui ka emotsioonide ja uskumuste eest, sest meie keha, vaim ja hing on kõik omavahel tihedalt seotud.

Meie tänane keskmine inimene elab aga pidevalt nii, nagu tal oleks tiiger kuklas. Lihtsalt nii pingul on tema närvisüsteem. Lisaks on tema toit toitainevaene. Arvatakse, et keskmine inimene võib üha toitainetühjemal toidul elades saada vaid poole sellest, mida raskete puuduste ennetamiseks tarvis. Isegi WHO põllumajandus- ja toiduamet on hoiatanud, et viljakat põllumulda jagub veel kuni 60 aastaks. See tähendab, et mullaviljakus ja omakorda sellel kasvava toidu toitainesisaldus kahaneb pidevalt.

Seepärast tuleks meil hakata liikuma teistsuguse toitumise suunas. Meie uue toitumise alustalaks peaks olema mineraalainerohkus. Me ei saa enam kopeerida seda, mida varasemalt siin või seal tugeva tervise huvides söödi, sest see toit on muutunud ega sisalda enam seda, mida ta kunagi sisaldas.

Mida selleks teha? Esmajoones tuleks loobuda sellest, mis on toitainetest väga tühi – magustatud ja valgest jahust ning muust kõrgtöödeldud toidust. Millelgi sellisel ei ole lihtsalt enam kohta tänasel toidulaual.

Kui täiskasvanu tarbib tühipaljaid kaloreid, nagu saia või pastatooteid, siis tema kiiret allakäiku tõenäoliselt ei taju. Sest tema on kasvanud üles palju puhtamas keskkonnas ja palju toitainerikkamal toidul kui tänased lapsed. Just lapsed on need, kes kannatavad kõige enam, ja nende najal seisab meie tulevik. Laste arengujärgus aju ja muud organid on toitainetühja toidu tõttu suure toksiinidelaviini all. See, mis täiskasvanut vähe ja alles pikas perspektiivis mõjutab, lööb laste õrnas organismis kiiresti välja. Mida põlvkond edasi, seda nõrgemaks kipuvad inimesed jääma. Seda nooremas eas rasked kroonilised haigused on hakanud välja lööma.

Toitumise muutmisega oleks võimalik seda pidurdada ja ümber pöörata. Kuid selleks on vaja suuremaid muudatusi, kui ainult toitainetühjast toidust loobumine. See eeldab paraku ka üldlevinud tervisliku toitumise põhimõtetest lahtilaskmist. Mismoodi seda teha, sellest juba jätkuartiklis.


Allikad:

https://toiduliit.ee/liikmed/83-uudised/470-uuring-valdav-enamik-inimestest-toitub-tervislikult

http://www.fao.org/soils-2015/events/detail/en/c/338738/

Price, W. Nutrition and Physical Degeneration. Benediction Classics, 2010 (esmatrükk 1939).

Kairi Kuha on elujõutoetaja ning tema igapäevatööks on teha juukseanalüüse ja panna nende põhjal kokku individuaalseid elujõu taastamise programme. Oma kogemustest on ta kirjutanud ”Elujõu käsiraamatu”, mis annab hea ülevaate sellest, mida on tänastes muutunud oludes elujõu taastamiseks tegelikult tarvis.

28 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Kas TERVISEAMET hoolib inimesest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.

Miks sa pole kuulnud, et arstid ei soovita vaktsineerimist?

Meediatööstusel ei olnud juba algusest peale mitte mingit šanssi teda allutanud farmaatsiatööstuse rahalaviini vastu. Ja üheks tulemuseks ongi see, et suur osa inimestest pole kuulnudki, et tegelikult on maailmas väga palju arste, kes vaktsineerimist kritiseerivad.

Kas maskid kaitsevad viiruste eest?

Meie uue toitumise alustalaks peaks olema mineraalainerohkus. Me ei saa enam kopeerida seda, mida varasemalt siin või seal tugeva tervise huvides söödi, sest see toit on muutunud ega sisalda enam seda, mida ta kunagi sisaldas.