Üks murelik lapsevanem kirjutas mulle oma teekonnast lasteaiatoitudega. Et lasteaed peab pakkuma lastele iga päev kindlas vahekorras makrotoitaineid ja et süsivesikute osakaal paika saada, on vaja lisada pudrule suhkrut. Puder on niigi süsivesikurikas, milleks sinna veel neid juurde panna? Puder iseenesest on, muide, liiga süsivesikurikas toit esimeseks 8-10 eluaastaks. Kiirematest süsivesikutest ei maksa üldse rääkida. Sellest lähemalt allpool.
Ta jätkas, et lastele antakse sageli nisujahust tooteid, põhjendusel, et nad söövad seda hea meelega ja jälle saab kaloraaži täis. Ja et suhkur ja jahutooted on odavad, muidu peaksid vanemad hakkama omast taskust paremat toitu kinni maksma. Nisu on sedavõrd hübridiseeritud, et see pole enam kellegi organismile sobilik toiduaine, saati veel arenevale lapsele.
Paljud vanemad soovivad lapse toitumist parandada, aga lastehoiuasutused ja koolid ei tee seda olukorda isu ja tervist rikkuvate pakkumistega kuidagi lihtsamaks. Kui laps on 5 päeva nädalas saanud sellist treeningut, siis ta ei soovi tõenäoliselt kodus tervislikku toitu võtta. Ma ei mõista, kust tulevad selliseid suunised, et süsivesik on kõige alus. Nende koostajad ei paista üldse mõistvat kasvava organismi vajadusi.
Emapiimast tuleb suurem osa kaloraažist rasvast, mitte süsivesikutest. Viimaste osakaal on tagasihoidlikum. Pärast esimese aasta ülikiiret kasvu süsivesikuvajadus lapseeas langeb. Kuid me paneme neid toidulauale ainult juurde.
Ja siis imestame, et laps pidevalt nutab. Viskab end poes pikali ja karjub. Lõhub asju. Läheb teistele kallale. Pahas tujus. Ei kuula, ei keskendu. Või on pidevalt haige.
Ealised iseärasused, kasvuraskused, öeldakse selle peale. Need ei ole ealised iseärasused. Need on end halvasti tundva lapse tunnused.
Kuhu me jõuame sellise toitumisega, mis ei toeta lapsi ega perede soove parema toitumise loomiseks? Riigil on valida, kuhu ta raha suunab. Kas toetab laste sandistamist väikesest peale? Ja maksab kinni hiljem raskete toitumis- ja elustiilihaiguste ravi?
Surmade pingerea eesotsas olevad südamehaigused on pea kõik välditavad toitumis- ja elustiilivalikutega. Olen näinud ka kõige raskemaid haigusi aja jooksul taandumas, kui vaid elujõudu oskuslikult suurendada ja puhastada organismi tänasest erakordsest toksilisusest.
Rasked terviseprobleemid jõuavad üha nooremateni. Ja ikka ei ole võimalik poliitikat muuta? Ise kaevame endale hauda ja oleme takkaotsa uhked, et nii sügav saab.
Kaua me jätkame selliseid eksperimente laste tervisega? Kaua me elame moto järgi, et aju vajab süsivesikuid ja siis valame lapsed suhkruga üle?
Aju vajab tõesti glükoosi, kuid seda saab organism tervist kahjustamata toota loomsest valgust (pool sellest läheb glükoosiks) ning nn aeglastest süsivesikutest. Viimased olgu laste jaoks peamised juurviljad, naudinguks natuke häid kodumaiseid marju. Isegi teravili on liiga suur süsivesikukogus väikestele. Selgitan kohe lähemalt, miks ma laste puhul süsivesikurikast toitu ei poolda.
Laste vajaduste mõistmisest peaksime alustama oksüdatsiooni kiiruse lahti seletamisest. Oksüdatsiooni kiirus on aeg, mis organismil kulub toidust energia kätte saamiseks.
Elu saab alata vaid kiires oksüdatsioonis. Kasvav organism peab kiiresti energia kätte saama, ta peab hoidma mineraalained hästi kättesaadavates ühendites. Ta peab kiiresti puhastuma, mitte toksiine endasse imema ja varudesse panema.
Paraku ei sobi laste kiire oksüdatsioon kokku meie süsivesikurikka toidu ega toksilise koormusega.
Süsivesikud lisavad oksüdatsioonile kiirust. Ka toksiinid ajavad oksüdatsiooni kiiruse üles. Kolmandaks-neljandaks elukuuks kui nutuhood haripunkti jõuavad, on titad täiesti pöörase kiiruse omandanud. Mida kiirem on oksüdatsioon, seda traumeerivam see närvisüsteemile on. Aga lapse õrnale närvisüsteemile ei ole muud lahendust, kui üha peale tungivatele toksiinidele kiiruse tõstmisega reageerida. Sest muidu ei saa neist lahti ja need hakkavad tervist hävitama. Tundide kaupa hüsteerilises nutmises ei ole mitte midagi organismi arengu jaoks loomulikku. Hirmutav on kuulata, kuidas isegi spetsialistid seda beebiea paratamatuseks peavad. See on ülim häirekell, mida kuulevad kõik, aga mõista ei suuda pea keegi.
Kui te vaid teaksite, kui rahulikud on need lapsed, kelle toitumisvajadused on täidetud ja kelle toksilist koormust hoitakse teadlike valikutega miinimumis. Need lapsed magavad beebina kui väiksed inglid ega kisa asja eest, teist taga. Et neil on hea keskendumisvõime ja nägu pidevalt naeru täis.
Laste toitumisvajadused on päriselt täidetud siis, kui nad saavad palju mineraalaineid lihast ja köögiviljast ning palju head loomset rasva. Rasv on kiire oksüdatsiooni maandaja, lapse toit peab olema sellega üle valatud, mitte suhkruga. Loomne rasv ei aja lapse kolesterooli üles. Aju on organismi kõige kolesteroolirikkam organ – 20% on sinna paigutatud. Esimesel aastal läheb suurem osa energiast aju ja närvisüsteemi arenguks. Närve kaitsev müeliinikiht vajab ülesehituseks kolesterooli. Laste kiire areng nõuab kolesterooli igal sammul ja me ei tohi seda neile keelata ning neile selle asemel suures koguses süsivesikuid sisse sööta.
Aeglase ja kiire oksüdeerija vajadused on nii erinevad. Paraku ei suuda aeglasest oksüdeerijast täiskasvanu seda mõista. Ega paku lapsele seda, mida tema organism vajab. Mis siis, et lastel on ilmselgelt halb olla.
Mida rohkem me gaasi toksilises keskkonnas süsivesikute näol anname, seda kiiremini lapsed läbi põlevad. Oksüdatsioon ei saa aasta-aastalt üha tõusvas tempos kasvada. Ei ole võimalik kiirteel 250ga lõputult kihutada, nii et õnnetust ei juhtu.
Laste närvisüsteemid ei pea sellele kiirusele vastu, nende kehad tõmbavad üha nooremalt pidurit. Juba mõned aastased on aeglased oksüdeerijad. Mida on nende tervisest tulevikus tahta?
Millal me lõpetame suure suhkrupeo uppuval laeval? Laps olla ei tähenda päevast päeva piinelda. Laps olla on parim aeg üldse ja laste kasvatamine peaks oleme meie suurim rõõm. Kuid selle loomuliku olukorra taastamine vajab muutust.
Ma tean, et meil ei ole ühe-nipsu lahendust sellele olukorrale. Kuid lahendused on olemas. Meil need töötavad, töötavad ka minu sõprade peredes ja klientide peredes. Järjekindlus viib sihile ja parema tulevikuni meie kõigi jaoks.
Meie kodus on toidukorrad köögiviljakad. Nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Juurde väärt rasvu ja mahedat loomset valku. Väga ilusti süüakse selliselt juba palju aastaid. Tulemused tervises ja iseloomus märkimisväärsed. Teist nii rahulikku, nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimekat ja emotsionaalselt kohal olevat last ma tõesti ei tea.
Olen kümne aasta jooksul teinud läbi kõikvõimalikke keerdkäike lastele tervisliku toitumise kujundamise maailmas. Jagan Sinuga oma parimaid nippe koolitusel, mis on eelsalvestatud ja mida saad terve aasta vabalt valitud ajal vaadata.
Koolituse ”Lapsed köögivilja sööma” läbimisel tead
– millised on laste toitainevajadused ja kuidas neid täita
– miks lapsed söövad magusat ja millega asendada magus
– kuidas tulla toime olukorraga, et koolides ja lasteaedades antakse lastele palju magusat
– mida teha pereliikmetega, kes ei mõista tervisliku toitumise vajadust
– kuidas perena koos häid toitumisharjumusi kujundada
Leiad selle elumuutva koolituse siit https://energia.kairikuha.com/lapsed
Ehedat elujõudu soovides
Kairi
Kairi Kuha on elujõutoetaja, tema igapäevatööks on teha juukseanalüüse ja panna nende põhjal kokku individuaalseid elujõu taastamise programme. Oma kogemustest on ta kirjutanud ”Elujõu käsiraamatu”, mis annab hea ülevaate sellest, mida on tänastes muutunud oludes elujõu taastamiseks tegelikult tarvis.
Loe lisaks:
TERVISLIK TOITUMINE JA RETSEPTID
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
