Autor: Chris Kala
Eneseareng ja eneseabi on viimastel aastatel väga tugevalt hoogu kogunud. Nende kahe sõnaga kaasnevad ka valdkonnad nagu vaimsus, spirituaalsus ja esoteerika. Nende kolme kombinatsioon on pannud meid kõiki ühiskonnas tegelema iseendaga. Umbes kümme aastat tagasi, kui hakkasin vaimset teerada käima, naerdi mind välja, kui rääkisin vaimsetel ja abstraktsetel teemadel, kuid täna on sõna vaimsus miski, millega on mingis mahus kokku puutunud enamik inimestest.
Pole olemas inimest, kes ei oleks kuulnud sõna vaimsus. See on ühtlasi toonud endaga kaasa ühiskondliku maailmapildi muutumise nii selles suunas, kellena me ennast inimestena defineerime ja mõtestame, kui ka selle, millised elukutsed on viimase viie aasta jooksul esile kerkinud. Näiteks holistiline karjäärinõustaja, holistiline mentor, ruumihoidja, õnnekoolitaja, armastuse koolitaja jt on uued ametinimetused.
Oma vaimse rännaku jooksul olen hakanud märkama seda, et paljudel on kalduvus otsida abi endast väljastpoolt. Jah, sõna vaimsus on kõigile tuttav ning mingis mahus vaimsete asjadega ka tegeldakse, aga kui paljud on tegelikult valmis iseendaga päriselt tegelema?
Näen, et probleemiks on abi ja vastuste otsimine endast väljastpoolt. Vastuseid otsitakse terapeutide, coachide, koolitajate, raamatute, vaimsete gurude, selgeltnägijate jt tegelaste käest. Iseenesest ei ole see vale, aga väga suur osa eelnimetatutest, kes saavad ja soovivad meid näiliselt aidata, ei ole võimelised meid tegelikult aitama. Lõplik vastutus ja otsus muutuste osas tuleb igaühel ise ette võtta ja teoks teha.
Erica Jongile kuulub selline lause: „Advice is what we ask for when we already know the answer but wish we didn’t” ehk „Nõuanne on midagi, mida me küsime siis, kui me teame vastust, aga loodame, et see nii ei oleks.” See viitab väga konkreetselt sellele samale, et paljudel inimestel puudub indiviidi tasandil oskus, julgus ja võimekus võtta täielikku vastutust oma probleemide, murekohtade, mõtete, tegude, põhjuste, kannatuste jne eest. Palju lihtsam on lasta kellelgi teisel öelda, mida me tunneme ja mida miski meie jaoks tähendab. Aga oskus tõlgendada märke ja teadvustada erinevaid olukordi oma elus on üks kõige olulisemaid asju, mis aitab meil enesearengu teel efektiivsemalt navigeerida ja liikuda iseendaga parema kontakti suunas.
Eneseteadlikkus on siinjuures peamine võti. Enda kõrvalt märkamise ja enda elu vaatlemise oskus on see, mille kaudu me saavutame parema kontakti iseendaga. Jah, teinekord võib väliste stiimulite kasutamine tulla kasuks, aga minu kogemus ütleb, et see eeldab ka valmisolekut sealt tulenevat informatsiooni vastu võtta. Kõik saab alguse meie sisemaailmast ja mitte keegi väljastpoolt ei saa meid ealeski ennast muutma panna ega ka ka muuta. Ainult meie ise saame ennast muuta.
Seetõttu juhin − käsi südamel − tähelepanu sellele, et panustada tuleks eneseteadlikkuse kasvule, oma analüüsivõime arendamisele ja iseendast teadlikumaks saamisele oma emotsioonide, tunnete, reageerimiste, mõtete ja sõnade vaatlemise tulemusena.
Chris Kala on podcastide „Ausad mehed” ja „Ausad naised” juht ja looja. Chris on avaldanud tänaseks kolm raamatut: „Ebaõnnestunud!”, „Mõistmaks, kes ma olen” ja „Kontaktis endaga − ausad vestlused elus ja pildis”.
