Kutsun inimesi üles saatma mulle nende ametnike, kohtunike ja ajakirjanike nimesid, kes on sinu suhtes isiklikult toime pannud ülekohut, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseadust, Euroopa inimõiguste konventsiooni, rahvusvahelist sotsiaalhartat või muid seadusi. Avaliku elu tegelastena tuleb nende tegevust, sealhulgas võimalikku väärkäitumist, koos rahvaga analüüsida ja vajadusel võtta vastutusele. Korruptsiooniga seotud isikute nimed koondame rahvusvahelisse korruptantide nimekirja ning tegutseme ühiselt, et panna nad vastutama!
Eesti Vabariik on alla kirjutanud mitmetele rahvusvahelistele kokkulepetele ja konventsioonidele, mis määratlevad inimõiguste ja laste kaitse aluspõhimõtted. Allpool on loetelu olulisematest lepingutest, millele Eesti on alla kirjutanud ja mis on tänaseni kehtivad:
1. Inimõiguste kaitset käsitlevad kokkulepped
- ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (1948)
Kuigi deklaratsioon ei ole juriidiliselt siduv leping, on see siiski alusdokument, mis on mõjutanud kõiki hilisemaid inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja seadusi. Eesti toetab selles sätestatud inimõiguste põhimõtteid. - Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR, 1950)
Eesti ühines Euroopa Nõukogu liikmena selle konventsiooniga, mis kaitseb kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning pakub võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid ei taga õigust. - ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR, 1966)
See leping kaitseb inimeste põhiõigusi ja -vabadusi ning Eesti on sellega ühinenud. Paktiga kaasnevad täiendavad valikulised protokollid, sealhulgas üksikisikute õiguse kohta esitada kaebusi ÜRO Inimõiguste Komiteele. - ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICESCR, 1966)
Eesti on ratifitseerinud ka selle pakti, mis käsitleb õigusi, nagu õigus haridusele, tervishoiule, elatustasemele ja kultuurilistele õigustele.
2. Laste kaitset käsitlevad kokkulepped
- ÜRO lapse õiguste konventsioon (CRC, 1989)
Eesti ratifitseeris selle olulise konventsiooni, mis määratleb lapse õigused, sealhulgas õiguse haridusele, tervishoiule, kaitsele vägivalla eest ja õiguse pereelule. Konventsiooni täiendavad ka valikulised protokollid, millest mõned käsitlevad lapskaarte sõjategevuses ja lastega kaubitsemist. - Haagi rahvusvaheline lapseröövi konventsioon (1980)
Eesti on ühinenud Haagi konventsiooniga, mis käsitleb rahvusvahelist lapseröövi ja mille eesmärk on kaitsta lapsi, keda on ebaseaduslikult ühest riigist teise viidud või seal kinni hoitud. - Euroopa Nõukogu lapse õiguste kasutamise konventsioon (1996)
See konventsioon, millega Eesti on ühinenud, tugevdab lapse õigusi ja sellega seotud õigusmenetlusi, tagades laste kaasamise ja esindatuse kohtumenetlustes. - Euroopa Nõukogu laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastane konventsioon (Lanzarote konventsioon, 2007)
Eesti ratifitseeris Lanzarote konventsiooni, mis näeb ette meetmed laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ning edendab ennetustegevust ja ohvrite kaitset.
Kokkuvõte
Need rahvusvahelised kokkulepped moodustavad õigusliku aluse, mille järgi Eesti on kohustatud tagama inimõigused ja laste õiguste kaitse. Eesti õigusaktid ja praktika peavad olema kooskõlas nende lepingute põhimõtete ja nõuetega, mis tagab, et rahvusvaheline inimõiguste ja lastekaitse raamistik oleks ka riigisiseselt jõustatud ja austatud.
Info palun saata: info@fonte.news .
Eestis pole enam demokraatiat, õiglust ja turvalisust. Eestis on kolmikvõim pööranud enamuse rahva vastu: 1. Kohtusüsteem, 2. meedia ja 3. EV valitsus . See kolmikvõim on rikkunud süstemaatliselt pea kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid.
Ainult rahvaga koos ja ametnikest kurjategijate avalikustamisega saame luua õiglase Eestimaa ja õiglase kohtusüsteemi. Rahvaga koos saame luua meedia rahva poolt, rahva õigluse koja ja Rahva Võimu. Lõpetame selle korruptsiooni ja teeme Eestimaa korda.
Õiglust aitab luua FairTrial AI
On teada fakt, et inimene pole suuteline lühikese ajaga analüüsima tuhandeid seaduseid, määruseid, eritingimusi. Lisaks on kümneid olulisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, milledest peab Eesti kohtusüsteem, avalikud teenistujad, advokaadid, ajakirjanikud kinni pidama. Kõik allolevas nimekirjas olevad nimed koos nendega seotud otsused, dokumendid, kaebused, avaldused, jne. analüüsitakse läbi FairTrial AI meeskonna poolt. Loe, mis on FairTrial AI:
Autor: Veiko Huuse
Nimekiri kohtunikest, advokaatidest ja ametnikest, kellede info on toimetusele saadetud ja kes on Fonte.News toimetusele silma paistnud kahtlaste tegevustega:
KOHTUNIKUD
Villu Kõve
Astrid Asi
Ahti Kuuseväli
Martin Tuulik
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
Kaupo Kruusvee
Reena Nieländer
Haide Rimmel
Maret Altnurme
Reelika Lind
Tristan Ploom
Tiia Nurm
Anu Vismann
Pihel Sarv
Maret Hallikma
Liina-Naaber Kivisoo
Olev Mihkelson
Tarmo Tina
Vallo Kariler
Anu Maria Brenner
Maido Roots
Andrea Lega
Iris Kangur-Gontšarov
Kaija Kaijanen
Ele Liiv
Gea Lepik
Peeter Pällin
LASTEKAITSE SPETSIALIST
Margrit Pitkve
Tiiu Krull
Kai Sinisalu
Mouna Salami
Merle Priimäe
Eerika Rahuoja
Elen Kaljuveer
Grete Bobkin
Gerda Eerma
Ly Rüüs
KOV TOIMETULEKUTOETUSE SPETSIALIST
Moonika Roosnupp
Kristel Tina
LAPSI KOHTUTES ESINDAVAD ADVOKAADID/JURISTID/ADVOKATUUR
Deivi Vaht
Robert Sarv
Katrin Paulus
Helen Hääl
RIIKLIK PERELEPITUS/PERELEPITAJAD
Anna Vorobjova
Ruth Juhanson
Liivia Vacht
Külle Kadarik-Hüljes
SOTSIAALKINDLUSTUSAMET/JUSTIITSMINISTEERIUM/LASTE OMBUTSMAN/HARIDUSAMET/PPA
Aire Arro (PPA uurija)
Maris Kokk
PSÜHHOLOOGID/PSÜHHIAATRID/TERAPEUDID
Sille Õun
Grete Kald
Ene Raudla
Mari Järvelaid
Katrin Orav
Evelin Kalaus
Imre Rammul
LASTEAIA/LASTEHOIU JUHATAJA
Kertu Mellikov – Lepatriinu lasteaed
Nimekirja täiendame jooksvalt nende nimedega, kelle kohta oleme saanud õigusekspertidelt hinnangu nende inimolendite eksimuste kohta.
39
