Selle artikli pealkiri on tabav: „Eesti inimõigustele pühendumise taaselustamine“, mis kirjeldab inimõigustest rääkimise ja nende kaitsmise ulatuslikku ümberkujundamist, tagamaks, et riiklik lähenemine inimõigustele on terviklik ja tasakaalustatud. Rõhk on inimõiguste paremal mõistmisel ja teadvustamisel ning valitsuse ja otsustajate proaktiivsemal keskendumisel, luues niinimetatud õigustest lähtuva kultuuri.
Selle tagasihoidliku artikliga on tahetud aidata kehtestada inimõiguste kaitsmisel asjakohane läbipaistvus ja vastutus, mida toetavad vahendid edusammude rangeks jälgimiseks, et olla valmis vastu võtma väljakutsed, et inimõigusi tõeliselt taaselustada nõusoleku võtmise näitel.
TEADLIK NÕUSOLEK
Raviks nõusolek tähendab seda, et isik peab andma loa enne mis tahes ravi, testi või läbivaatust. Luba tähendab luba, mis antakse pärast ravi väljaselgitamist arsti poolt.Isiku nõusolek on vajalik olenemata protseduurist, olgu selleks füüsiline läbivaatus, elundidoonorlus või midagi muud. Et nõusolek farmaatsiatoote omamiseks kehtiks, peab see olema vabatahtlik ja informeeritud ning asjassepuutuv isik peab olema võimeline sellist otsust tegema. Allpool on esitatud nende mõistete tähendused.
VABATAHTLIK
Otsuse raviga nõustumise või mittenõustumise kohta peab langetama isik üksi ning seda ei tohi mõjutada meditsiinitöötajate, sõprade või perekonna (või valitsuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise agentuuri või tööandjate) surve ega sund. Kui mittefarmatseutiline piirang ja/või farmatseutiline sekkumine võib isiku heaolu kahjustada olukorras, kus ta ei nõustu piirangu ja/või sekkumisega, siis avaldatakse survet. Seadus käsitleb üksikisikut nõrgemal positsioonil olevana, kelle üle teostatakse võimu, sest isikul ei ole isegi professionaalse õigusabi korral praktikas võrdset läbirääkimisjõudu.
NÕUSOLEKU VÕTMINE
Isik peab olema suuteline andma nõusoleku, mis tähendab, et ta mõistab talle antud teavet ja saab seda kasutada teadliku otsuse tegemiseks. Teovõimelise isiku õigus ravist keelduda on seadusega sätestatud ja seda ei saa eirata. Samuti ei saa arstiabist keeldujale tagajärgi määrata. Mis tahes vormis keelitamine on teadliku nõusoleku rikkumine.
Lisaks vastutab iga farmatseutilist toodet manustav või manustamist põhjustav isik, kes ei ole järginud ülaltoodud protseduuri, isiklikult tekitatud kahju eest ja võib olla ka rahvusvahelise õiguse kohaldamisalas vastutusele võetav. Isiklik vastutus tähendaks, et kahju hüvitab ja kannatanu ees vastutab Eeuroopa Inimõiguste kaitse konventsiooni (EIÕK) oma õigusruumis siduvaks lugenud liikmesriik.
Isiklikku vastutust ja täielikku teadlikku nõusolekut selgitavad täiendavalt meditsiinikirjanduses käsitletud EIÕKi ratifitseerinud liikmesriigi (Ühendkuningriik) juhtum Montgomery vs. Lanarkshire Health Board 20152, mis määrab arstile kohustuse arutada soovitatud ravikuuriga seotud riske ning avalikustada ja arutada mõistlikke alternatiive.
Jennifer McCulloch ja teised vs. Forth Valley Health Board 20213 Ühendkuningriigi juhtumis käsitleti Montgomeryt täiendavalt seoses isiku õigusega otsustada, kas nõustuda pakutud ravikuuriga või mitte. Seda õigust saab kasutada üksnes teadlikul teavitamisel, mis tähendab, et sellises olukorras tuleb isikut teavitada riskidest, mis kaasnevad ravikuuri valiku või sellest keeldumisega. Kui alternatiivsed ravivõimalused olid asjaomases olukorras mõistlikult kättesaadavad, oli isikul õigus saada teavet nende eeliste ja riskide kohta.
Eespool viidatud juhtumites sätestatud tavaõigusest nähtub selgelt, et riik peab täitma oma kohustusi seoses teadliku nõusolekuga. Inimõiguste seaduses on mitmeid artikleid, mida te rikute, kui proovite keelitada farmatseutilist toodet või ravi võtma.
EIÕK artikkel 3: õigus kaitsele piinamise või ebainimliku või alandava kohtlemise eest. [3] Nõusolekuta ravi tagajärgi võib pidada ebainimlikeks või alandavateks. Selle tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus kohtulahendis Herczegfalvy vs. Austria, kus mehele nimega Herczegfalvy anti psühhiaatriahaiglas rahusteid ja muud ravi ilma teadliku nõusolekuta. Kohus nõustus, et nõusolekuta ravi võib rikkuda artiklit 3. Üks tegur, mis näitab, et ravi rikub artiklit 3, seisneb kohtu hinnangul selles, et ravi ei ole meditsiiniliselt ilmtingimata vajalik. Kui isik arvab, et talle ei ole pakutav ravim või raviplaan ilmtingimata vajalik, ei ole tal enda huvides vajalik talle pakutud ravi. Sellisena rikuks nende selleks sundimine artiklit 3.
EIÕK artikkel 8: Euroopa Inimõiguste Kohus on kinnitanud, et artikkel 8 kaitseb isiku füüsilist, moraalset ja psühholoogilist puutumatust, samuti valikuõigust. Seetõttu kaitseb artikkel 8 nende pädeva ravist keeldumise mittejärgimise ja nende tahte vastaselt ravi osutamise eest. Selleks et nõusolek oleks kehtiv, tuleb sellest teavitada. Kui isik nõustub raviga eksitava teabe alusel või kui teave ei ole selge, on tegemist artikli 8 rikkumisega. Seda arvesse võttes on kohustus anda isikule täielik ülevaade farmaatsiatootega või raviplaaniga kaasnevatest isiklikest riskidest, lisada aruannete selge analüüs ning alternatiivsete ravimeetodite analüüs ja nendega kaasnevate riskide tõestused.
EIÕK artikkel 9: õigus usuvabadusele. Artikkel 9 on asjakohane raviga nõustumise küsimustes, kui isik keeldub ravist spirituaalsetele, metafüüsilistele või filosoofilistele veendumustele osundades. Isegi kui on usutav, et selline ravi pikendab eluiga, tuleb artiklit 9 arvesse võtta. Täiskasvanuna tuleb arvestada inimese õigust olla kaitstud nõusolekuta kohtlemise eest, sealhulgas õigust olla vaba ebainimlikust või alandavast kohtlemisest, kui kohtlemine tooks kaasa heaolu kahjustamise või kannatuse, et järgida EIÕK artiklit 3. Isiku tõekspidamised võivad olla sellised, et ta ei aktsepteeri vastavat meditsiinilist meedet muudel siinkohal määratlemata kaalutlustel.
Usuvabaduse standardit selgitab teatud ulatuses tavaõiguse praktikas Ameerika Ühendriikides ülemkohtule (SCOTUS) esitatud kaebus, kuna Connecticut osariik tühistas usuvabaduse kaitseklausli 2021. aasta aprillis.
Advokaat Brian Festa, mittetulundusühingu Pwe The Patriots USA asepresident ja kaasasutaja ütles juhtumi kohta:
„2021. aasta aprillis, mõne tunni jooksul pärast seda, kui [Connecticuti] kuberner [Ned] Lamont allkirjastas Connecticuti usulise erandi kehtetuks tunnistamise seaduseelnõu, seisime Connecticuti ülemkohtu sammudel ja lubasime vajadusel viia selle juhtumi ülemkohtusse. Täna oleme sellest lubadusest kinni pidanud. Kui oleme võidukad, võib see otsus taastada usuvabaduse mitte ainult Connecticuti peredele, vaid ka teistes osariikides, kus see on kadunud, sealhulgas Californias, New Yorgis ja Maine’is.
Kohtuasja advokaat Cameron Atkinson esitas kohtuasjas We The Patriots USA vs. Connecticuti järgneva avalduse:
„Täna palume USA ülemkohtul peatada mõeldamatu: üleriigilised vaktsineerimismandaadid, mis ei paku usulisi erandeid. Kuigi tänane juhtum keskendub koolide vaktsineerimise mandaatidele, palutakse kohtul kaitsta iga ameeriklase usuvabadust – olgu nad kristlased, juudid, moslemid jne –, et keelduda vaktsineerimisest, mis rikub nende südametunnistust. See usuvabadus saab alguse meie lastest ja nende õigusest käia koolis ilma oma usku hülgamata. Kui ülemkohus keeldub seda juhtumit arutamast või ütleb, et madalama astme kohtud said õigesti aru, siis usuvabadus hukkub Ameerika Ühendriikides ning kolmest tugevast usuemast ja nende lastest saavad oma usu tõttu meie ühiskonnas teisejärgulised kodanikud.“
Kui kohus ei puuduta seda, muutuvad usulised ja maailmavaatelised meditiinierandid vaieldavaks küsimuseks, mis ei paku täielikku filosoofilist, usulist ja meditsiinilist erandit. Ameerika Arstide ja Kirurgide Assotsiatsioon tegi 2000. aastal avalduse, milles märkis, et meil ei tohiks üldse olla mandaate vaktsiinide osas.
Teise näitena aitab olukorda tavaõiguse praktikas selgitada Mississippi osariigi juhtum, kui 18. aprillil 2023. aastal allkirjastas föderaalkohtunik Halil Suleyman Ozerden otsuse ja korralduse, mis taastas peale 44 aastat usulise erandi kui Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese paranduse õiguse. Selles juhtumis oli koolist väljajätmine põhjustanud Mississippi kooliõpilastele otsest või kaudset kahju, sest nende koolist väljajätmine ei pane neid ühiskonnast ja ühiskondlikust elust kaduma.
Needsamad lapsed puutuvad tegelikkuses kokku oma eakaaslastega, mängivad spordimeeskondades, käivad kauplustes, restoranides, usukogukondades jne. Isegi “tervishoiuasutused“ tunnistavad, et lapsed saavad koolis käia, kuid nad lubavad seda ainult sekulaarsetel põhjustel (näiteks meditsiinilised erandid), kuid mitte usulistel põhjustel (näiteks kui lapsel ja/või vanemal on siinkohal määratlemata põhjusel inokuleerimisprogrammi suhtes eitavad usulised, maailmavaatelised või filosoofilised tõekspidamised). Koolist väljajätmine kahjustab neid lapsi, piirates nende võimalusi, sellest tulnevalt on tegemist ebaproportsionaalse ja isegi karistava meetmega.
Juhtumi kohta esitasid oma ekspertarvamuse õigusprofessor ja eetikaprofessor, kes kirjutasid artikli, mis algas sõnadega:
„Mississippi on tervisemeetmete osas Ameerika Ühendriikides järjekindlalt viimasel või peaaegu viimasel kohal. Kuid aastakümneid oli see vaktsineerimise määras kõrgeimal kohal tänu oma tugevale vaktsineerimisseadusele. Nüüd võib see ainulaadne saavutus muutuda tänu vaktsiinivastase rühma esitatud juhtumile. …“
Artikli autorid väitsid, et kuigi Mississippis on aastakümneid olnud kõrgeim vaktsineerimismäär, on sellel Ühendriikide halvimad tervisetulemused!
Siracusa inimõiguste põhimõtte kohaselt inimõiguste piirangud peavad vastama seaduslikkuse, tõenduspõhise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja järk-järgulisuse standarditele. Täpsemalt peavad õiguste piirangud olema muude sätete hulgas „rangelt vajalikud“, mis tähendab, et piirangud vastavad tungivale avalikule või sotsiaalsele vajadusele ja taotlevad proportsionaalselt legitiimset eesmärki ning on kõige vähem piiravad vahendid, mida on vaja piirangu eesmärgi saavutamiseks.
Eelolevalt esitatud seisukohti toetab täiendavalt 8. septembril 2021. aastal esitatud põhjalik aruanne, mida saate lugeda SIIT.
Parimate soovidega, Revo Jaansoo
Lisamärkused
- 1. Nõusolek raviga -NHS (www.nhs.uk)
- 2. Montgomery ja teadlik nõusolek: kus me praegu oleme? | The BMJ
- 3. Jennifer McCulloch ja teised versus Forth Valley terviseamet [2021] CSIH 21 – Ampersandi advokaadid (ampersandadvocates.com)
- 4. Artikkel 3: piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keeld | Võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon (equalityhumanrights.com)
- 5. Herczegfalvy vs. Austria nr 10533/83 [1992] EIÕK 83 (24. september 1992) (bailii.org)
- 6. Artikkel 8: era- ja perekonnaelu austamine | võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon (equalityhumanrights.com)
- 7. Artikkel 9: mõtte-, veendumus- ja usuvabadus | võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon (equalityhumanrights.com)
- 8. Ameerika Ühendriikide Texase osariigi peaprokurör Ken Paxton teatas, et kavatseb uurida ettevõtete võimalikku manipuleerimist ja COVID-19 farmatseutiliste toodete katsete andmete valeandmete esitamist. Peaprokuröri uurimine keskendub Texase petliku kaubandustava seadusele („Texas’s „Deceptive Trade Practice Act“, DPTA), vastavalt tema 30. aprilli 2023. aasta teateleNew York Postile. DPTA punkti 17.46 alapunkti b alapunkti 24 kohaselt peab peaprokurör vastama kahele küsimusele, et teha kindlaks, kas farmaatsiahiidude äriühingud tegutsesid õigusvastaselt. 1) Kas ettevõte ei avalikustanud teadaolevat teavet oma COVID-19 vaktsiini kohta? 2) Kas selle ebaõnnestumise eesmärk oli ajendada üldsust toodet hankima?
Endise New York Timesi reporteri Alex Berensoni aruanne Moderna mRNA farmaatsiatoote kohta pakub juhtumiuuringut, mis näitab mõlemale küsimusele jaatavaid vastuseid. Eratootjate seas hüvitatakse peaaegu kogu kahju tänu valitsuse privileegile. Petlikud väited on aga eraldi teema, mille suhtes hüvitamiskaitse ei kehti (Brownstone’i Instituut (2. mai 2023) ja New York Post (30. aprill 2023)).
Samuti Florida osariigis 3. märtsil 2024. aastal esitatud petitsioon Mandamus rõhutab, et kampaania “ohutud ja tõhusad COVID-19 vaktsiinid” ei põhinenud kunagi faktidel ja kliinilistel tõenditel, vaid pigem pettusel ja pettusel. See on põhjus, miks Texase osariik kaebab Pfizeri kohtusse. Kohtuasi # SC2024-0327 esitas Sansone’i ülemkohtule Mandamuse kohtumääruse tegemiseks. Mandamuse eesmärk on sundida kuberneri DeSantist ja peaprokurör Ashley Moodyt keelama Florida osariigis “COVID 19 süstide“ ehk “COVID-19 nanoosakeste süstide“ või “mRNA nanoosakeste süstide“ levitamise. Ligikaudu kümme Florida maakonna vabariiklaste parteid on kuulutanud Covid 19 süstid bioloogilisteks ja tehnoloogilisteks relvadeks, kutsunud kuberneri üles neid süste peatama ja peaprokuröri viima läbi nende sisu kohtuekspertiisi. Florida Tervishoiuministeerium on samuti nõudnud nende süstide peatamist.
- 9. Amanda Bosarge vs. Daniel P. Edney, tsiviilasja nr. 1:22cv233-HSO-BWR (18. aprillil 2023),.https://icandecide.org/wp-content/uploads/2023/04/077-MEMORANDUM-OPINION-AND-ORDER-GRANTING-PLAINTIFFS-MOTION-FOR-PRELIMINARY-INJUNCTION.pdf
Loe lisaks:
