Kus on Eestimaa rahvas ja iseseisvus? Aeg on tegutseda enda ja Eestimaa suveräänsuse nimel. Hale on vaadata, kuidas Eestimaa isehakanud poliitikud lipitsevad USA või EU juhtpoliitikute ees. Donald Trump pole eestlane ja ta teeb oma mängu Ameerikas, lubades teha Ameerika suureks ja tugevaks ilma teiste riikide riigijuhtide varbaid lakkumata ja neile pugemata. Mida aga Eesti poliitikud teevad?
Eestimaa rahvas ja iseseisvus: aeg on tegutseda enda nimel
Minu selle loo peale ütleb nii mõnigi, et “Me peame olema suure tugeva riigigia heas suhtes ja tegema koostööd….”. Mina küsin vastu, et millise suure ja tugeva riigiga ja kelle ja millega võrreldes? Teine küsimus on mul lisaks, et kas sa tahad endale sõbraks (sõber-riigiks) kedagi või midagi, kes või mis ei saa absoluutselt ise hakkama ja lipitseb ja poeb ainult? Kas oledki nõus olema võimu prostituut ja toetama prostitutsiooni? Väga viisakas ja diplomaatiline on suurriigi juhil naeratada ja patsutada sõbralikult õlale: “Saame hakkama, sa ei pea muretsema, ma kaitsen sind….”. Kuid päeva lõpuks tullakse sulle ukse taha ja öeldakse: “Sa oled tõestanud, et sa ei saa riigi juhtimisega hakkama, meil pole sind vaja ja paneme “omad” siia pukki ja teeme selle riigi koos minu riigiga suureks ja tugevaks…”. Loe lisaks “Kas türklane saab Eestimaa juhtimisega hakkama.”
Kui oled Donald Trump imetlemisest ja “Trump pohmakast” üle saanud, loe edasi
Viimastel aastatel on Eestis üha enam tunda tendentsi, kus meie poliitilised juhid vaatavad lootusrikkalt suurriikide, nagu Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu, poole, et saada tuge ja juhendamist. Seejuures unustatakse tihti ära, et iseseisva riigi poliitika ja juhtimise keskmes peaks olema Eesti rahvas ja Eestimaa enda tugevdamine. Kui me ise ei usu oma võimekusse ja ei pinguta selle nimel, kuidas siis saab oodata, et teised meid tõsiselt võtavad?
Ameerika Ühendriikide näide on siin kõnekas. Kui USA president lubab keskenduda Ameerika rahva huvidele ja riigi tugevdamisele, miks ei võiks Eesti poliitikud võtta eeskuju ja suunata oma energia ning ressursid Eestimaa ülesehitamisse ja meie rahva huvide eest seismisesse? Praegune suund, kus igatsetakse heakskiitu ja tuge välisjõududelt, ei ole midagi muud kui enda esitlemine saamatuna, kes ei suuda iseseisvalt otsuseid langetada ega probleeme lahendada.
Sisemised probleemid vajavad lahendamist
Eestis on hulgaliselt kriitilisi probleeme, mis vajavad kiiret tähelepanu ja lahendamist. Siin on mõned silmatorkavamad:
Vaesus ja sotsiaalne ebaõiglus
Eestis elab vaesuses umbes 40 000 inimest, kellele riik ei suuda pakkuda väärilist tuge. Samal ajal suunatakse märkimisväärseid summasid teiste riikide, nagu Ukraina, toetamiseks. Ukrainas ehitatakse Eesti toetusel sealsetele vaestele ja kodututele uued elukohad ja antakse kvaliteetseks eluks kõik vajalik aga eestlane hääbub. Kuigi rahvusvaheline solidaarsus on oluline, ei saa seda teha oma rahva arvelt. Eestis on tuhandeid inimesi, kes seisavad igapäevaselt silmitsi toimetulekuraskustega, samas kui sotsiaaltoetuste süsteem on ebaefektiivne ja tihti seadusi rikkudes jätavad ametnikud abivajajad omapead. Kui kaua saavad Eesti inimesed olla oma riigi prioriteetide nimekirjas viimasel kohal?
Maksukoorem ja majandus
Eesti maksukoormus on üks kõrgemaid Euroopas, kuid vastutasuks ei suuda riik pakkuda adekvaatseid avalikke teenuseid ega lahendada põhiprobleeme. Kas tõesti on õiglane, et raskelt teenitud raha voolab riigist välja, samas kui meie teed lagunevad, tervishoiusüsteem ägab ja hariduses puudub vajalik rahastus? Eesti juhid peavad keskenduma maksupoliitikale, mis toetab kohalikku majandust, ettevõtlust ja tavalist inimest. Maksude tõstmine pole kasumlik äri, see on hukatus. Eestimaa maksusüsteem peaks olema tulemuspõhine, mitte maksupõhine.
Korrumpeerunud kohtusüsteem ja ametkondlikud kuritarvitused
Eesti kohtusüsteem on saanud kriitika osaliseks oma korruptiivsete otsuste ja ebaõiglase kohtlemise tõttu. Inimesed ei saa olla kindlad, et õiglus võidab, kui raha ja võim otsustavad tulemuse. Lastekaitsesüsteem on muutunud ametnike võimukeskuseks, kus vanemad on tihti jäetud kaitsetuks. Selle asemel, et aidata lapsi ja peresid, terroriseeritakse neid bürokraatlike otsustega. Eestimaa ametkondades vohab hierarhia ja korruptsioon.
Haridussüsteemi ideoloogiline kallutatus
Koolidest on saanud ideoloogiliste eksperimentide mänguväljak. LGBT-propaganda ja mittebinaarsuse propageerimine tekitab segadust noorte väärtushinnangutes. Selle asemel, et keskenduda põhiharidusele ja eluks vajalike oskuste arendamisele, veetakse koolidesse vastuolulisi ja kohati ühiskonda lõhestavaid ideoloogiaid. Haridus peaks olema neutraalne ja keskenduma laste arengule, mitte poliitilistele suundumustele.
Suveräänsuse ja rahvusliku uhkuse taastamine
Eesti poliitikutel on aeg peeglisse vaadata ja küsida: miks me siin oleme? Kui eesmärk on ainult alluda välisjõududele ja otsida nende heakskiitu, siis pole Eesti iseseisvusel mingit tähendust. Selle asemel peaksime keskenduma rahva tahtele ja tugevdamisele. Peame lõpetama lipitsemise USA, Euroopa Liidu ja teiste suurvõimude ees ning panema rõhku oma suveräänsusele.
Rahva kaasamine otsustusprotsessidesse on hädavajalik. Suveräänne riik tugineb oma rahvale, nende teadmistele, töökusele ja usaldusele. Eesti on väike, kuid meie rahvas on alati olnud visa ja vastupidav. Miks peaksime nüüd loobuma oma identiteedist ja lootma teistele, kui suudame ise oma riigi üles ehitada?
Lõpetuseks
Eesti vajab juhte, kes seisavad sirge seljaga ja tegutsevad oma rahva huvides. Kui poliitikud ei suuda võtta vastutust ja juhtida riiki suveräänselt, siis pole neil selles ametis kohta. Iseseisvust tuleb hoida ja arendada, mitte maha müüa. Meie ülesanne on rajada tulevik, kus iga Eesti inimene tunneb, et riik seisab tema eest – mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Artikli autor Veiko Huuse
Loe lisaks: