Eestimaa rahvas ja iseseisvus: aeg on tegutseda enda nimel

Veiko Huuse

Eesti vajab juhte, kes seisavad sirge seljaga ja tegutsevad oma rahva huvides. Kui poliitikud ei suuda võtta vastutust ja juhtida riiki suveräänselt, siis pole neil selles ametis kohta.
0 Shares
0
0

Kus on Eestimaa rahvas ja iseseisvus? Aeg on tegutseda enda ja Eestimaa suveräänsuse nimel. Hale on vaadata, kuidas Eestimaa isehakanud poliitikud lipitsevad USA või EU juhtpoliitikute ees. Donald Trump pole eestlane ja ta teeb oma mängu Ameerikas, lubades teha Ameerika suureks ja tugevaks ilma teiste riikide riigijuhtide varbaid lakkumata ja neile pugemata. Mida aga Eesti poliitikud teevad?

Eestimaa rahvas ja iseseisvus: aeg on tegutseda enda nimel

Eestimaa rahvas ja iseseisvus: aeg on tegutseda enda nimel, mitte loota teise riigi juhile.
Eestimaa rahvas ja iseseisvus: aeg on tegutseda enda nimel, mitte loota teise riigi juhile.

Minu selle loo peale ütleb nii mõnigi, et “Me peame olema suure tugeva riigigia heas suhtes ja tegema koostööd….”. Mina küsin vastu, et millise suure ja tugeva riigiga ja kelle ja millega võrreldes? Teine küsimus on mul lisaks, et kas sa tahad endale sõbraks (sõber-riigiks) kedagi või midagi, kes või mis ei saa absoluutselt ise hakkama ja lipitseb ja poeb ainult? Kas oledki nõus olema võimu prostituut ja toetama prostitutsiooni? Väga viisakas ja diplomaatiline on suurriigi juhil naeratada ja patsutada sõbralikult õlale: “Saame hakkama, sa ei pea muretsema, ma kaitsen sind….”. Kuid päeva lõpuks tullakse sulle ukse taha ja öeldakse: “Sa oled tõestanud, et sa ei saa riigi juhtimisega hakkama, meil pole sind vaja ja paneme “omad” siia pukki ja teeme selle riigi koos minu riigiga suureks ja tugevaks…”. Loe lisaks “Kas türklane saab Eestimaa juhtimisega hakkama.”

Kui oled Donald Trump imetlemisest ja “Trump pohmakast” üle saanud, loe edasi

Viimastel aastatel on Eestis üha enam tunda tendentsi, kus meie poliitilised juhid vaatavad lootusrikkalt suurriikide, nagu Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu, poole, et saada tuge ja juhendamist. Seejuures unustatakse tihti ära, et iseseisva riigi poliitika ja juhtimise keskmes peaks olema Eesti rahvas ja Eestimaa enda tugevdamine. Kui me ise ei usu oma võimekusse ja ei pinguta selle nimel, kuidas siis saab oodata, et teised meid tõsiselt võtavad?

Ameerika Ühendriikide näide on siin kõnekas. Kui USA president lubab keskenduda Ameerika rahva huvidele ja riigi tugevdamisele, miks ei võiks Eesti poliitikud võtta eeskuju ja suunata oma energia ning ressursid Eestimaa ülesehitamisse ja meie rahva huvide eest seismisesse? Praegune suund, kus igatsetakse heakskiitu ja tuge välisjõududelt, ei ole midagi muud kui enda esitlemine saamatuna, kes ei suuda iseseisvalt otsuseid langetada ega probleeme lahendada.

Sisemised probleemid vajavad lahendamist

Eestis on hulgaliselt kriitilisi probleeme, mis vajavad kiiret tähelepanu ja lahendamist. Siin on mõned silmatorkavamad:

Vaesus ja sotsiaalne ebaõiglus

Eestis elab vaesuses umbes 40 000 inimest, kellele riik ei suuda pakkuda väärilist tuge. Samal ajal suunatakse märkimisväärseid summasid teiste riikide, nagu Ukraina, toetamiseks. Ukrainas ehitatakse Eesti toetusel sealsetele vaestele ja kodututele uued elukohad ja antakse kvaliteetseks eluks kõik vajalik aga eestlane hääbub. Kuigi rahvusvaheline solidaarsus on oluline, ei saa seda teha oma rahva arvelt. Eestis on tuhandeid inimesi, kes seisavad igapäevaselt silmitsi toimetulekuraskustega, samas kui sotsiaaltoetuste süsteem on ebaefektiivne ja tihti seadusi rikkudes jätavad ametnikud abivajajad omapead. Kui kaua saavad Eesti inimesed olla oma riigi prioriteetide nimekirjas viimasel kohal?

Maksukoorem ja majandus

Eesti maksukoormus on üks kõrgemaid Euroopas, kuid vastutasuks ei suuda riik pakkuda adekvaatseid avalikke teenuseid ega lahendada põhiprobleeme. Kas tõesti on õiglane, et raskelt teenitud raha voolab riigist välja, samas kui meie teed lagunevad, tervishoiusüsteem ägab ja hariduses puudub vajalik rahastus? Eesti juhid peavad keskenduma maksupoliitikale, mis toetab kohalikku majandust, ettevõtlust ja tavalist inimest. Maksude tõstmine pole kasumlik äri, see on hukatus. Eestimaa maksusüsteem peaks olema tulemuspõhine, mitte maksupõhine.

Korrumpeerunud kohtusüsteem ja ametkondlikud kuritarvitused

Eesti kohtusüsteem on saanud kriitika osaliseks oma korruptiivsete otsuste ja ebaõiglase kohtlemise tõttu. Inimesed ei saa olla kindlad, et õiglus võidab, kui raha ja võim otsustavad tulemuse. Lastekaitsesüsteem on muutunud ametnike võimukeskuseks, kus vanemad on tihti jäetud kaitsetuks. Selle asemel, et aidata lapsi ja peresid, terroriseeritakse neid bürokraatlike otsustega. Eestimaa ametkondades vohab hierarhia ja korruptsioon.

Haridussüsteemi ideoloogiline kallutatus

Koolidest on saanud ideoloogiliste eksperimentide mänguväljak. LGBT-propaganda ja mittebinaarsuse propageerimine tekitab segadust noorte väärtushinnangutes. Selle asemel, et keskenduda põhiharidusele ja eluks vajalike oskuste arendamisele, veetakse koolidesse vastuolulisi ja kohati ühiskonda lõhestavaid ideoloogiaid. Haridus peaks olema neutraalne ja keskenduma laste arengule, mitte poliitilistele suundumustele.

Suveräänsuse ja rahvusliku uhkuse taastamine

Eesti poliitikutel on aeg peeglisse vaadata ja küsida: miks me siin oleme? Kui eesmärk on ainult alluda välisjõududele ja otsida nende heakskiitu, siis pole Eesti iseseisvusel mingit tähendust. Selle asemel peaksime keskenduma rahva tahtele ja tugevdamisele. Peame lõpetama lipitsemise USA, Euroopa Liidu ja teiste suurvõimude ees ning panema rõhku oma suveräänsusele.

Rahva kaasamine otsustusprotsessidesse on hädavajalik. Suveräänne riik tugineb oma rahvale, nende teadmistele, töökusele ja usaldusele. Eesti on väike, kuid meie rahvas on alati olnud visa ja vastupidav. Miks peaksime nüüd loobuma oma identiteedist ja lootma teistele, kui suudame ise oma riigi üles ehitada?

Lõpetuseks

Eesti vajab juhte, kes seisavad sirge seljaga ja tegutsevad oma rahva huvides. Kui poliitikud ei suuda võtta vastutust ja juhtida riiki suveräänselt, siis pole neil selles ametis kohta. Iseseisvust tuleb hoida ja arendada, mitte maha müüa. Meie ülesanne on rajada tulevik, kus iga Eesti inimene tunneb, et riik seisab tema eest – mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Artikli autor Veiko Huuse

Loe lisaks:

Osta Veiko Huuse loodud raamat Kõiksus, mis õpetab sind olema väljaspool hukatuslikest programmidest

Autoriõiguse teavitus ja tingimused:
Selle artikli sisu on kaitstud autoriõigusega. Kui kasutate seda artiklit viitena või tsiteerite seda, kohustute alati lisama aktiivse ja klikitava lingi sellele algsele allikale (selle artikli veebilehele). Aktiivne link peab viima otse allikale, kus artiklit saab lugeda täismahus.
Kui aktiivset linki ei ole lisatud, on tegemist autoriõiguse rikkumisega, mis võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ja lisaks oled sa andnud nõusoleku tasuda autorile tasu autori poolt saadetud arve alusel.

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.