Käesolev ettepanek on Jaak Uibu poolt koostatud ja Toompea Haridusseminaris läbi vaadatud ja täiendatud. Riigikogu strateegiaseminari ellukutsumise ideed toetavad endised ja tänased Riigikogu liikmed (sealhulgas kolm endist Riigkogu esimeest), kes on osalenud Toompea Haridusseminari tegevuses. Ühtlasi on käesolev ettepanek unisoonis President Alar Karise visiooniga targast rahvast, mida ta väljendas oma inauguratsioonikõnes.
Jaak Uibu (sündinud 20. mail 1941 Tallinnas) on Eesti rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor. Ta on Toompea Haridusseminari asutajaliige.
DOKUMENTAARIUM ETTEPANEKUST JA SELLE SAATUSEST
Jaak Uibu kiri #1
EELNÕU
30.01.2022
Austatud Eesti Vabariigi Riigikogu juhatus
Ettepanek Riigikogu strateegiaseminari ellukutsumiseks
koopia: vpinfo@vpk.ee
Loogiline arutlus ja praktiline kogemus viivad veendumuseni Riigikogu strateegiaseminari vajalikkusest ja võimalikkusest. Siiani viiakse Riigikogu ette sageli piisavalt läbi töötamata strateegilised materjalid, eriti rahvastikupoliitika, energiakriisi või riigi julgeoleku osas. Eelnõusid menetletakse suures saalis paratamatu erakondliku vastasseisu õhkkonnas, mis on aeganõudev ja tihti liialt emotsionaalne. Enamuse tahte läbisurumiseks kasutatakse nn teerullipoliitikat, mis on ajalooline jäänuk. Aruteludel komisjonides ning suures saalis on tajutav asjatundlikkuse vähesus, mis on siiski objektiivselt tingitud.
Parlamenti valitud on sunnitud kiirkorras iga eelnõu puhul suutma konkreetse valdkonna detailidesse süveneda. Suuta end koolitada iga järgneva eluala spetsialistiks on praktiliselt võimatu. Paraku ei ole Riigkogu liikmetel ka abilisi, täiustamist vajaks liikmete täiendõpe. Aega ja energiat saaks säästa ning seisukohti lähendada moodustades täiendavalt Riigikogu OTRK arutelude ja komisjonide kõrvale ning abiks igakuised Riigikogu strateegiaseminarid. Need aitaksid ühtlustada vähemalt suunad ja põhimõtted. Seeläbi kasutataks tõhusamalt Riigikogu ja kogu Eesti intellektuaalset potentsiaali strateegiliste küsimuste läbitöötamiseks.
Ettepanek seisneb Riigikogu fraktsioonide poolt volitatud liikmete ja ekspertide rakendamisel võrdses proportsioonis ja koosseisus 10-12-15 isikut ühise laua taga ja osalejate võrdsetes õigustes mingile probleemile lahenduse otsimisel. Nii kasutataks sihipäraselt oma ala parimaid asjatundjaid, kes tegutsevad ülikoolides, Akadeemias, Rooma Klubis ja mujal. Seminar võiks töötada probleemkomisjoni staatuses või miks mitte Riigikogu juhatuse tööorganina! Muidugi vajab seminar olulist ettevalmistust ekspertide leidmise, analüüside ja üldistuste näol, samuti järelkontrolli. Mõningat eeskuju on võimalik võtta Toompea Haridusseminari (THS) praktikast. Oleme töötanud ka ilma eelarveta juba kakskümmend kuus aastat. Strateegiaseminaril ei oleks seadusandlikku jõudu, kuid seal kujunevad seisukohad oleks oluliseks abiks parlamendi liikmeile erinevates valdkondades paremaks orienteerumiseks. Nii sünnib uus kvaliteet.
Siinkohal lühidalt Toompea Haridusseminarist. Ta on 1996. aastal loodud eelarveta erakonnaülene haritlasühendus, mis peab oma ülesandeks Eesti arengueelduste väljaselgitamist. Tema liikmete hulgas on endised ja tänased Riigikogu saadikud, tippametnikud ja õppejõud. Tema töövormiks on olnud seminarid ja väljundiks raamatud, artiklid või pöördumised ametiasutuste poole. Algusaegadel ja viimase kümne aasta vältel on koosolekud toimunud Riigikogu ruumides, kuid koroona ajastul vahetame arvamusi ja seisukohti omavahel digitaalselt mailide vormis. Seminari looming avaldub googeldades.
THS koosolekule kutsuti alati rahvasaadikud, kelledest vähesed on saanud osa võtta. THS teeneks tuleb lugeda Eestluse elujõu kongressi kokkukutsumise aastal 1999. Arutelud Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi käivitamisest aastal 2008 viisid meid koostöösse Riigikogu maaelukomisjoniga. Üheks saavutuseks võib pidada Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma loomist 2015.a. sügisel THS initsiatiivil ja Riigikogu liikme Rein Ratase eestvedamisel, mis viis hiljem rahvastikukriisi probleemkomisjoni moodustamisele ja teistele rahvastikupoliitilistele algatustele. Paraku aasta eest see kõik sumbus, kuigi rahvastikustatistika näitab depopulatsiooni, ikka vaieldakse rahvastikukriisi üle.
Teatavasti Riigikogu kantselei on riigi ametiasutus, mille põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Kantselei ülesandeks on nõustada Riigikogu, tema organeid ja Riigikogu liikmeid õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning riigikogu muude ülesannete täitmisel. Järgides seda loogikat sobiks Riigikogu strateegiaseminari käivitamine ja töös hoidmine just Riigikogu kantselei ülesannete hulka. On ju selle alluvuses nii arenguseire keskus kui õigus- ja analüüsiosakond, kes saaksid osaleda strateegiaseminari tegevuse korraldamisel, eeskätt ekspertide leidmisel.
Loogiline on oodata soostumist ettepanekuga, mis on suunatud Riigikogu liikmete professionaalse taseme tõstmisele ja innovatiivsuse saavutamisele. Nii peakski ju iga võim toimetama, et tal on kõrval asjatundjate, praktikute ja teadlaste nõukoda, kus nii genereeritakse ideid ning viiakse läbi analüüse kui hinnatakse juba tehtud samme ja otsuseid. Meenutame või Lennart Meri loodud Vabariigi Presidendi akadeemilist nõukogu, kus allakirjutanul oli au teha ettekanne rahva tervisest.
Riigikogu endine liige ja Toompea Haridusseminari asutajaliige Ülo Vooglaid on kirjutanud: Riigikogu peab looma ja hoidma RIIKI KUI TERVIKUT. (…) Riigikogus peab olema teadmisena fikseeritud, millised olud, milline olukord ja situatsioon riigis praegu ON ja milline OLI. Vajalik on ka ekspertide abil loodud kujutlus lähema ja kaugema tuleviku kohta, st süsteemne arusaam meie lähema ja kaugema tuleviku kohta – milline PEAKS RIIK OLEMA meie unistustes. Nende eesmärkide suunas aitaks liikuda Riigikogu strateegiaseminar. Piltlikult väljendades aitaks see kaasa vaimu ja võimu ühendamisele minimaalsete vahenditega. Ajalugu kinnitab, et Eesti riigi moodustamise eelduseks oli haritus ja ka riikluse hoidmise eelduseks on jälle haritus. Me kõik tahame olla uhked oma väärika ja targa Riigikogu üle!
Heade soovidega,
Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D. Toompea Haridusseminar, Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant jaak.uibu@mail.ee
Jaak Uibu kiri #2
Austatud EV Riigikogu juhatus 23.03.2022
Oleme kätte saanud ja süvenenud Riigikogu Kantseleist saadetud kirjavastusesse 16.03.2022 nr 4-14/22-1/8. Täname selle eest ja Riigikogu juhatust initsiatiivi eest saata ettepanek fraktsioonidele seda hindamaks. Nähtavasti sooviti kinnitust Riigikogu strateegiaseminari ettepaneku (kiri 25.02.2022 aadressil riigikogu@riigikogu.ee ) vajalikkuse kohta. Väheseks jäi olemasolev toetus kolmelt endiselt Riigikogu esimehelt, endiselt Riigikogu Kantselei direktorilt ja kümnekonnalt endiselt Riigikogu liikmelt. Ettepaneku tagasilükkamine tuli sõnumiga: „ … uue formaliseeritud organi loomine ei pruugi olla parim viis, et aruteluformaate veelgi laiendada“.
Sisulisi vastuväiteid ettepanekule või selle puudusi vastuskirjas ei olnud, pealegi kõik fraktsioonid ei olnud vastu meie ettepanekule. Seepärast lubatagu veelkordselt esitada ja täiendada argumente ettepaneku vajalikkuse kohta: strateegiaseminar on nõuandev ega võta ära midagi RK senisest tegevusest; ettepanek ei koorma rahaliste väljaminekutega; strateegiaseminar on erakonnaülene; ettepanek ei vaja seadusemuudatusi; ettepanekut saab käivitada koheselt; ettepanek ei sisalda koolitusperioodi, kuid selle töötulemused kannavad hariduslikku funktsiooni Riigikogus. Strateegiaseminari ettevalmistava töö järgselt saavad viljakamalt jätkata RK olemasolevad organid, sest rööpad ehk vajalikud suunad on strateegiaseminari poolt maha pandud.
Ehk kõige olulisem argument on, et juba üle kolmkümne aasta töötavad Riigikogu liikmed ilma personaalsete abilisteta, mistõttu kannatab seaduste läbitöötlus. Meie teada on USA Esindajatekojas igal esindajal ca 15 liikmeline staap, senaatoreil aga kolm korda rohkem. Probleemide puuduliku läbitöötlemise tõttu läheb Eestis käiku teerull ja RK liikmed on sunnitud ülekoormusega õigustama elanikkonna märgukirjadele ja kõnedele mittevastamist. Sellel pole midagi ühist demokraatiaga.
Näib, et RK liikmed on niisuguse olukorraga kohanenud ja ei märkagi vajaku naeruväärsust. Kuulsa Milne`i raamatu Karupoeg Puhh oli ka harjunud sellega, et õueminek toimus pea alaspidi ja põrkudes vastu trepiastmeid. Nagu teisiti ei saakski. Strateegiaseminari ettepanek loomulikult ei lahenda kõiki kitsaskohti, kuid võimaldaks minimaalse ajaga välja töötada probleemide lahendussuunad. Aitaks vabaneda kummitempli mainest. Rõhutame, et RK vastuskirjas viidatud „olemasolevad aruteluformaadid“ pole suutnud leevendada vajakuid. Riigikogu väärib uusi mõtteid ja vaja on toetada tema algatusvõimet.
Palume ettepanek Riigikogu strateegiaseminarist uuesti läbi vaadata ja tulemustest meile teatada. Oleme valmis tekkinud küsimustele vastama.
Lugupidamisega vastust ootama jäädes, Jaak Uibu, D.Sc., Toompea Haridusseminar, jaak.uibu@mail.ee
Jaak Uibu kommentaar 23.03.2022 kirjale:
Olen saanud kümneid toetajaid ettepanekule, kuid ükski neist ei taha sulge haarata avalikkuse ees. Mina teeksin seda, kuid mind nn peavool ei avalda. Niisiis jätkan ametiasutuste tülitamisega – Riigikogu, ministrid, Presidendi Kantselei. See on sarnane tule tegemisega pliidi alla – ühest lehest/nutsakast jääb väheseks, aga kümnega ehk saan tule üles. Eeskuju on olemas Soome SITRA seminaride näol. SITRA ideest sai innustust Kristiina Ojuland, kes tahtis midagi sarnast meil organiseerida. Aga üksi tema entusiasmist jäi väheseks.
Olen näinud vaid üksikuid komisjonide nõunikke, kes on oma ülesannete tasemel. Ja need üksikud on ka erakondade mõju all, sest nad tahavad oma positsiooni ja töökohta säilitada. Enamus poliitikuid arvab, et rahva mandaat annab neile õiguse kamandada alluvaid, mitte teenida rahvast. Pealegi osa fraktsiooni nõunikest teeb igapäevaselt parteitööd.
Meie riigielus/riigikogus võib täheldada kahte süsteemset puudust: 1) kollektiivse intellekti asemel on liialt kasutusel teerull – arutelu asendab häälteenamus ja 2) personaalne vastutus on asendatud kollektiivse vastutamatusega. Nende mõlema puuduse vähendamisel aitaks Riigikogu strateegiaseminar, mis koosneb võrdses proportsioonis Riigikogu liikmetest ja ekspertidest. See on võim ja vaim samaaegselt ühes paadis, kus üks tugevdab teist. Niisugune kooslus võib anda seninägematuid tulemusi, mille innovaatilisust tuleb Riigikogus testida ebapiisavalt põhjendatud keeldumise asemel.
Strateegiaseminari ettepanek ei tee ekspertidest sõltlasi, sest nad töötavad niigi kuskil mujal. Ühe asjatundja arvates peab ikka leidma Riigikogu liikmed, kes ise oleks eestvedajad, huvilised, kes tahaks ise areneda ja sisulist tööd teha. Selleks peab nende inimestega ilmselt olema tuttav ja neid peab ilmselt olema rohkem kui üks. Selles suunas tuleks liikuda.
Pooldan kollektiivset intellekti ja personaalset vastutust. Keegi ei ole lõpuni halb, et temaga töötada ei maksaks ja keegi ei ole lõpuni tark, et enam harida ei tasu. Veel arvan, et riiklikke dokumente peaksid välja töötama ikka need, kes selle eest palka saavad. Ametialane lohakus tuleks ennistada seadusandluses ja see peaks kehtima ka Riigikogu liikmetele endile.
Tahaksin väljendada oma tänulikku suhtumist äraütlemiskirjadesse – need sunnivad ettepaneku algatajaid edasi mõtlema ja leidma täiendavaid argumente strateegiaseminari vajalikkusele. Halvim on mittevastamine lootuses, et „vaikinuks ma edasi, jäänuks ma filosoofiks“. Kirjavastused aitavad tajuda vastuskirjade autorite kompententsust ja ausust või nende vajakut. Esitan neist valiku allpool, lühiduse huvides kohati väljajätteliselt.
Vastus #1 kirjale #2
Riigikogu Kantselei juhataja vastuskiri t e i s e l e pöördumisele RK juhatuse poole
Strateegiaseminaride ettepaneku täpsustamine 07.04. 2020
Austatud härra Uibu
Tänan, et täpsustate veelkord oma mõtet, et strateegiaseminaride näol oleks tegemist vabatahtliku ja nõuandva tegevusega. Riigikogu juhatus on Teie ettepaneku juba eelnevalt saatnud fraktsioonidele tutvumiseks. Lisaks on täpsustusi sisaldav kiri edastatud Riigikogu põhiseaduskomisjonile, riigikaitsekomisjonile, majanduskomisjonile ja sotsiaalkomisjonile.
Seeläbi on idee leidnud laiapõhjalist teavitamist ning inspiratsiooni saanud Riigikogu liikmetel on võimalik Teiega otse ühendust võtta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht, direktor
Vastus #2 kirjale #2
Ettepanek Riigikogu strateegiaseminari ellukutsumiseks 07.04.2022
Tänan Teid kirja eest, milles palute toetust Riigikogu strateegiaseminari ellukutsumiseks.
Kaitseministrina toetan igati avalikku arutelu riigikaitse- ja julgeoleku teemadel. Samas
Riigikogu töö korraldamise pädevus on Riigikogul endal, mistõttu jättan seisukoha kirjas esitatu kohta andmata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Vastus #3 kirjale #2
Tere 07.04.2022
Lugesin strateegiapaberi läbi. Olen nõus ja arvan, et sellises formaadis Eesti arengueelduste arutelu oleks hädavajalik.
Lugupidamisega,
Allar Jõks
Vastus #4 kirjale #2
Lugupeetud härra Jaak Uibu 28.03.2022
Austatud Toompea Haridusseminari liikmed
Suur tänu heade mõtete ja ettepanekute eest. Hindan kõrgelt Teie soovi panustada, julget initsiatiivi ning siirast tahet aidata kaasa meie riigi teadmis- ja teaduspõhisesse arengusse. Teie teadmised, kogemused ja riigimehelik suhtumine oma riiki on hindamatu ning koos leiame sellele kindlasti ka optimaalse rakendusviisi.
Riigikogu Kantselei koosseisus on Arenguseire keskus, kelle ülesandeks on ühiskonna ja majanduse seire ning pikaajaliste arengute analüüs. Leian, et Toompea Haridusseminari parim ja viljakaim viis tulemuslikuks koostööformaadiks oleks just tihe suhtlus Arenguseire keskuse mõttekojaga.
Töötame selle nimel, et meie ühine töö Eesti Vabariigi nimel oleks eelkõige suunatud efektiivsele ja säästlikule riigikorraldamisele, mille keskmes on inimene, tema heaolu ning turvalisus. Oleme väike ja tark riik, kes ei saa lubada luksust suhtuda pillavalt uutesse ideedesse ja teadmistesse. Kuid luues dubleerivaid tööformaate, riskime sellega, et väärt mõtted, teadmised ja kogemused ei leia väärilist väljundit ning sumbuvad.
On hea teada, et olete olemas. Kindel ja pädev partner, kelle ekspertarvamuste ning hüva
nõuga saame alati arvestad ja toetuda. Aitäh.
Lugupidamisega,
Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister
Toetuskiri #1
Toetuskiri 23.02.2022
Lääneranna Vallavalitsus toetab ettepanekut Riigikogu strateegiaseminari ellukutsumiseks.
Lugupidamisega
Ene Täht
Vallavanem
Toetuskiri #2
See, et Riigikogu liikmed vajaksid koolitamist selleks, et paremini mõista riigi ja ühiskonna, sealhulgas avaliku võimu, toimimise (ka poliitilise ja ametkondliku juhtimise vahekordi jms) mehhanisme, on silmnähtav.
Seoses sellega tundub mulle, et strateegiaseminaride eesmärk võiks olla mõnevõrra laiem – mitte üksnes lahenduste otsimine, sest teadaolevalt üldjuhul ei ole üheseid ja ainuõigeid lahendusi.
Eesmärgiks võiks olla nn. silmade avamine – eelkõige strateegilise mõtlemise arendamine – arusaamise suurendamine erinevate lahenduste võimalikkusest ja nende erinevate lahenduste teedest, arusaamist selleks, et osata eristada avalikke ja erahuve jne jne.
Alles siis, kui Riigikogu liikmete mõiste- ja mõtlemisaparaat on selliseks strateegiliseks mõtlemiseks ette valmistatud, alles siis on neil võimalik hakata riigi ja ühiskonna asju sügavamalt olemuslikul tasandil mõistma ning selle baasil ka lahendusi otsima ja leidma.
Eks see olukord rahvaesindajatega Toompeal on suuresti meie noore demokraatia probleem.Vanades demokraatiates on tavaks, et tõsine ja vastutustundlik inimene kandideerib nii kõrgele kohale alles siis, kui ta on suures poliitikas osalemiseks vajalikke valdkondi – politoloogiat, makromajandust, sotsiaalteadusi jne, aastaid süstemaatiliselt õppinud ning lisaks on eelnevalt omandanud piisavalt praktilisi kogemusi erinevatel madalamatel poliitikatasanditel, kus ta areneb ja välja kasvab. Ja konkurents on selline, et teised lihtsal ei mahu valijate sõelast läbi.
Ja mingil määral tingib sellist olukorda ka meie parteilistel nimekirjadel põhinev valimissüsteem. Kiirkorras täiendõppega ei ole võimalik tasa teha poliitikule olulise baashariduse puudumist. Aga parem ikka kui mitte üldse.
Sellepärast meeldib mulle isiklikult Inglise variant (alamkoja valimiste näitel). Kui Eestis oleks 101 valimisringkonda ja kandidaadid üks-ühe vastu, siis ilmselt oleks meie Riigikogu hoopis võimekam ja tegusam.
Kodanik M.P.
Toetuskiri #3
Toetame ettepanekut. 01.02.2022
Lugupidamisega
Angela Saksing
Jõgeva vald
Toetuskiri #4
Meil tuleks siin ühiskonnas saavutada, et võimud võtaksid kodanikke kuulda, et nad vastaksid igale pöördumisele ja seda argumentide ning andmete keeles. Praegusega oleme justkui omaks võtnud võimude ülbuse, aga me ei peaks iial sellega leppima.
Kodanik T.K.
Toetuskiri #5
Täname pöördumise eest!
Kindlasti on oluline tõstatatud küsimuste arutelud. Samas ei pea me vajalikuks sekkuda Riigikogu pädevusse kuuluvatesse aruteludesse.
Lugupidamisega, Robert Lippin
abivallavanem, Harku vald
Toetuskiri #6
Aitäh läkitamast,
tänuväärne ettepanek. Toetan igati.
Heade soovidega,
Doris Kareva
Jaak Uibu kommentaar senisele asjade käigule
Kirjavahetus jätkub jõudumööda. Selle käigus on selgunud seaduses sätestamata kaval võte asutuste praktikas – mingit päringut meilitsi saates mitmele asutusele korraga tõlgendatakse seda kui esimese adressaadi vastamiskohustust. Niisiis – ettevaatust!
Ebaselgus jätkub ettepaneku tagasilükkamise suhtes. Teatavasti oli see: „ … uue formaliseeritud organi loomine ei pruugi olla parim viis, et aruteluformaate veelgi laiendada“. Teisele pöördumisele olid argumendid : „Lisaks on täpsustusi sisaldav kiri edastatud Riigikogu põhiseaduskomisjonile, riigikaitsekomisjonile, majanduskomisjonile ja sotsiaalkomisjonile.
Seeläbi on idee leidnud laiapõhjalist teavitamist ning inspiratsiooni saanud Riigikogu liikmetel on võimalik Teiega otse ühendust võtta“.
Lootus pole täitunud, sest teatavasti märgukirjadele vastamise seaduse alusel pole Riigikogu liikmetel vastamiskohustust. Riigikogu seniste aruteluformaatide puhul on aastaid Eestil eksistentsiaalse tähtsusega puudujäägid „rahvastikupoliitika, energiakriisi või riigi julgeoleku osas“, mida märkisime ettepaneku teksti algusosa kolmandas reas. Ehk tasub innovatiivset ettepanekut siiski proovida! Või korrektselt põhjendada selle mittevajalikkust.
Kahjuks on ka Toompea Haridusseminari pöördumine (lisatud) Taani Suursaadiku poole vastuseta. Selles taotlesime teavet Folkentingi liikmete professionaalse ettevalmistuse kohta.
Jaak Uibu kiri Taani Suursaadikule
January 14, 2022
Ambassador Kristina Miskowiak Beckvard
Royal Danish Embassy
Wismari 5, 15047
Tallinn
Dear Ambassador Beckvard,
Permit me to turn to you with a rather unusual request by first commenting on some personal and semi-official associations with Denmark.
When Denmark started to grant visas to Estonian citizens 30 years ago, I happened to be the first one to receive it. After visas were no longer required, I visited the World Health Organization’s (WHO) office in Copenhagen as part of the advance work for Estonia’s application for WHO membership. Then I also met with Denmark’s governmental personnel to learn about their work for the benefit of Estonia, who had to start from zero in many respects.
It was then that I became friends with Jens Steensberg who was advising Estonia on healthcare reform. Together we visited his father Axel Steensberg (1906-1999), University of Copenhagen’s ethnology professor emeritus. During our conversation, I used the term “primitive nations”. The esteemed professor didn’t agree with me and said that he has always argued against the use of that term. He explained that if a people have existed and remained as a nation, it is a measure of their smartness. The professor named such people “primary nations.” He was interested in knowing how people in ancient time tied a rock to a stick so that it remained there firmly. We today do not know how to do that.
I would like to add some introductory words about Toompea Haridusseminar (“Toompea Educational Seminar”). It is a voluntary sans budget group of educators, established in 1996, whose concern is to discuss and explain premises for Estonia’s development. To that end, we have held seminars and used books, articles and, also, approached state offices. The seminars have been in Riigikogu‘s rooms, but during Covid we have discussed opinions and ideas among ourselves by e-mail. The products of this activity can be found in the Internet.
In conclusion, I arrive at my request: we wish to know in succinct terms how Folketing has secured the development of professional standards of parliament members, their self-improvement and innovative thinking. Could you recommend to us where to turn for this information? We hope that our request does not inconvenience you. Considering the many years of Folketing’s experiences, it would be very helpful for us to know how it has managed.
Thanking you for your kind cooperation with this matter, I remain.
Sincerely yours,
Jaak Uibu, D.Sc.
Toompea Haridusseminar, jaak.uibu@mail.ee
TÄIENDATUD 06.04.2022 ALLJÄRGNEVALT:
Jaak Uibu kiri #3
Pöördumine majandus- ja taristuministri poole 24. märtsil 2022:
Austatud Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
info@mkm.ee
Edastan Teile hindamiseks ettepaneku Riigikogu strateegiaseminari ellukutsumisest ja seda
täiendava pöördumise Riigikogu juhatuse poole tuginedes Teie kogemusele tippjuhina ja
koostööle Riigikoguga. Palun tutvuda manuses oleva kahe failiga ja anda oma toetus või
põhjendada sellest keeldumine Riigikogu strateegiaseminari suhtes.
Tervitab Jaak Uibu, D.Sc.
Toompea Haridusseminar
Taavi Aas vastus Jaak Uibu kirjale #3
Vastuskiri 26.04.2022
Tere!
Aitäh teile kirja eest!
Riigikogu töö korraldamine, sh vajalike lisaseminaride ellu kutsumine, on Riigikogu juhatuse
pädevuses.
Lugupidamisega
Taavi Aas
Jaak Uibu kiri #4
Jaak Uibu kommentaar kirja kohta: Kahe aasta tagune pöördumine Riigikogu juhatuse poole arengukava „Eesti 2035“ täiendamisest arengu universaalsete elementidega, mis lükati tagasi. Küll nõustus Riigikogu eklektilise ja fragmentaarse „Eesti 2035-ga“, mille lappimine annab jätkuvalt tasuvat tööd ametiisikutele. Selle alusel kujundatakse riigielu. Vajadus Riigikogu strateegiaseminari kui ajutrusti järele üha kasvab.
Austatud Riigikogu juhatus! 14. detsembril 2020
riigikogu@riigikogu.ee
koopia: rahanduskomisjon@riigikogu.ee
Kõigepealt – head kolmandat Adventi!
Pöördun Teie poole seoses pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ menetlemisega Riigikogus,
Riigikogu komisjonidele saadetud Eesti üldise arengumudeli täiendusettepanekuga ja eriti
paar päeva tagasi arengumudeli kohta laekunud seisukohaga Presidendi Kantseleist
(manuses). Selle ettepaneku 15 aastat kestnud eeltöö on lisatud Riigikogu päevakordade ja
protokollide rubriiki strateegia menetlemisel 25. novembril 2020.
Haridusministeeriumi kiri kinnitab, et Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud „Eesti 2035“
strateegiadokument on arengumudeli üheks realisatsioonidokumendiks. Kui strateegia
dokument on üles ehitatud eeskätt eesmärkidele, siis arengumudel tasakaalustaks seda
piirangute meeldetuletamisega. Postmodernne maailm väärtustab küll vabadust ja
enesemääramise õigust, ent varju kipuvad jääma elu jätkumiseks vajalikud arengu
elemendid. Pealegi üldine arengumudel Eestis puudub. Sellest lähtubki ettepanek
täiendada strateegia „Eesti 2035“ algust järgneva tekstiga:
- „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline arengustrateegia, mis peaks realiseeruma Eesti üldise
arengumudeli alusel, mis tähendab Eestis üldistes väärtustes kokkuleppimist. Need
väärtused ehk arengumudeli elemendid, mis olid olulised eile, on seda ka täna ja tulevikus.
Arengumudeli sümboliks on tulevikuvanker, sest vanker on Vana-Kreeka müütilise
tarkusejumalanna Athena poolt inimestele antud. Selle neli ratast – töö, perekond/kodu,
vaimsus ja loodus väljendavad universaale ühtsuses ja tasakaalus, mida võiksid arvestada
oma elu kujundamisel nii iga inimene kui ühiskond ja muidugi poliitikud poliitika põhialuste,
arengukavade ja strateegiate koostamisel. Universaalide tuletisteks on progress, kultuur,
haridus, tervis ja mistahes muud üldmõisted. Kui aga jätta arvestamata või lõhkuda kasvõi
üks ratas ehk element, oleks see hävitav kogu rahvale ja tsivilisatsioonile.
Soovides teada Presidendi seisukohta Eesti arengumudeli ehk Tulevikuvankri suhtes,
saatsime talle sellekohase päringu. Presidendi Kantselei koostatud vastuskiri 10.12.2020
toetab Tulevikuvankrit ja soovitab Tulevikuvankri ideede vajalikus ulatuses jõudmiseks
strateegiasse „Eesti 2035“ Jaak Uibu ja Riigikogu vahetut koostööd. Paraku on koostööks
aega vaid mõni päev, sest muudatusettepanekute tähtajaks on 16.12.2020. Sellega seoses
palun Riigikogu juhatust anda omapoolsed hinnangud ja anda need koos käesoleva
pöördumisega 262 OE menetluses juhtivale rahanduskomisjonile pikaajalise strateegia
„Eesti 2035“ täiendamiseks juuresoleva kursiivis tekstiga Eesti arengumudelist. Kui see
ei õnnestu, hakkaks tagasilükatud või vajaliku tähelepanuta jäänud ettepanek
iseloomustama Riigikogu 14. koosseisu.
Heade soovidega,
Jaak Uibu, D.Sc. Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
jaak.uibu@mail.ee
Fonte.News lugejal on võimalik omapoolne toetus ja kommentaar saata otse Jaak Uibule: jaak.uibu@mail.ee
Eestimaa turvalisusest oleme varasemalt rääkinud artiklis: Kas Eestimaa päästab rahva referendum?
Fonte.Newes toimetus palub seda artiklit jagada võimalikult paljudele inimestele, et see jõuaks massidesse ja nii saame koos muuta elu Eestimaal paremaks.
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
