Foto: Dagne Virkola

Koroonaviirusega kroonitud

Helena Trei

Vaba Eesti suursündmuse laululooja mõtisklus: põliskultuuridega hõlmatud inimesetele on omane tasakaalu otsiv elulaad. Ka ennast maarahvaks pidav eestlane on seisnud aastasadu tasakaalujoonel, seda nii geograafiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, ilmavaateliselt kui ka igapäevaselt. Seistes ida ja lääne kultuuri lõikumisjoonel, mere ja metsa vahel, looduse aastarütmide vaheldumises, põhjamaises pimeduses, oodates kevadvalguse saabumist.
0 Jagamist
13
0
0

Koroonaviirusega kroonitud, pärgviirusega pärjatud… Haige olin. Viiruses. Jah, selles samas kurikuulsas…

Põliskultuuridega hõlmatud inimesetele on omane tasakaalu otsiv elulaad. Ka ennast maarahvaks pidav eestlane on seisnud aastasadu tasakaalujoonel, seda nii geograafiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, ilmavaateliselt kui ka igapäevaselt. Seistes ida ja lääne kultuuri lõikumisjoonel, mere ja metsa vahel, looduse aastarütmide vaheldumises, põhjamaises pimeduses, oodates kevadvalguse saabumist.

Piiridel tasakaalu otsimine selle ja tolle vahel on olnud seotud salapärase, varjulejääva ja rituaalsega. Sest piir igapäevase ja tolle tundmatu vahel on alati pisut muutuv ning paindlik. Elutarkuse kogunedes ka painutatav. Sellises elutunnetuses ei ole pimedus ja valgus, elu ja surm vastanduvad, vaid kogu kõiksuse olemuslikud osad. Tasakaal nende vahel sünnib leppimises ja lepitamises. Säilib alatine valmisolek midagi ära anda selleks, et tasakaal saaks looduda.

Tänase päeva reaalsuses näeme, et oleme kultuuriliselt nihkunud kunstmuretusse. Pigistame silmad kinni kannatuste, haiguste ja surma ees, uskudes, et kui mõtleme need olematuks, heidame kõrvale oma argipäevadest, tõstame sotsiaalhoolekande sfääri, siis nad justkui lakkavad meie jaoks olemast. Kuniks…

Elul on omad trikid ja haigusest saab õnnistus, kui me selle kaudu taasmärkame oma surelikkust. Teatud kultuuridele ja askeesipraktikatele on omane kasutada surmahetke igapäevaelu peeglina. Tervendava peeglina. Sest olgem ausad – surm on ainus 100% kindel reaalsus meie elus. Lahtilaskmise ja äraandmise hetk. Mõõdupuu, millega saab mõõta oma eluteel tehtud sammude väärtust. Nii on haigused justkui väikesed surmaväravad, mis loovad meile võimaluse taaskäivituseks.

Mõned päevad tagasi rääkisin tänulikkusest. Mu hea tuttav imestas – mis tänulikkus? Ma lihtsalt olen ja asjad lihtsalt on. Miks ma peaksin selle eest kuidagi tänulik olema?

Tõesti, ka see on võimalik olemisvorm. Siiski, kogedes, kuidas üks nähtamatu viiruseosake muudab mu keha jõuetuks ning loob minus valmisoleku kõigest lahti lasta, kuidas ma saaksin mitte tunda tänulikkust, kui elu taas maitsed ja värvid omandab? Taas kord kirkamalt ja selgemalt, taas suurema teadlikkusega, taas tugevama tahtega. Kas pole siis miljon põhjust olla tänulik Maale, kelle organismi osaks me oleme nii elades kui surres? Kas pole see Elu Ime, kui su keha taas ehitab ennast üles terve ja elujõulisena, andes loa nautida elu lõhnu ja maitseid, valgust ja värve?

Inimkond on muutunud Maakeha kahjustavaks bakterviiruseks. On aeg mitte ainult olla, vaid olla teadlik, olla ärkvelolev immuunrakk, antikeha, tervendav tüvirakk, hapnikku kandev verelible – igaüks meist leiab oma tee. Äratuseks sobib kasvõi see kurikuulsaks muudetud koroonaviirus. Ja tänulikkuseks on mustmiljon põhjust!

Kui liblikas nukkub, siis ta bioloogilises mõttes hakkab surema. Kuni hetkeni, kui ilmuvad rakud kes hõikavad – oot-oot – on ka teine võimalus! MUUNDUGEM!

Loogu noorkuu maarahvale värsket hingamist, vaimu ja tarmu!

Helena Trei foto

Tere tere kuldakuu
tere kuu hõbesuu

Sina vanaks
mina nooreks
Sina raua raskuseks
mina kulla kerguseks

Tööle jõudu
leivale jätku

Rauta me rahvas terveks!
Rauta me rahvas terveks!

Noorekuu sõnad olen pärimuse ainetel kokku pannud 2019. aastal.

13 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Aeg ülendada üksteist vabadusse ja usaldusse

Läbime intensiivset inimeseksolemise kõiki tasandeid transformeerivat ajajärku ning vajame selle käigus sügavat käimasolevate protsesside mõistmist nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Arusaamist ruumimõõtme avardumise vajalikkusest ning sellega kaasnevast vastutusest ja uue, kõrgema teadlikkusega maailma loomise võimalikkusest. Kui väline maailm tekitab ahistatuse tunnet, on see impulsiks liikuda veelgi sügavamale, et avada omaenda potentsiaali senisest avaramas mõõtkavas. Tiina Varatalu tekstid on sel teekonnal inspireerivad suunanäitajad: "Inimteadvus avardub uude plaani ja see, mis enne ajas endast välja, lämmatas, tühistas, on suuremas kontekstis hõlmatav, lahenev."

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.