Tänapäeval on inimesele õpetatud päikest kartma, kuid tegelik küsimus ei ole ainult päikeses. Küsimus on selles, miks tänapäeva inimese nahk ja organism ei talu enam päikest nii nagu varem.

Kui keha on täis ultratöödeldud toitu, seemneõlisid, alkoholi, keemiat ja kroonilist põletikku, siis reageerib nahk päikesele teisiti. Päikesepõletus ei tähenda, et päike oleks halb. See tähendab, et keha ei olnud valmis või päikest kasutati valesti.

Kuidas päevitada ilma päikesekreemita?

Päevitamine ilma päikesekreemita ei tähenda enda põletamist. See tähendab päikese kasutamist targalt: hommikune päikesetõusu valgus, järkjärguline harjutamine, päris toit, naha toetamine seestpoolt, õiged riided, vari ja mõõdukus.

Päike on elu ja haiguste ravi, ära riku seda ära mürgise kreemiga, nahk on sinu suurim organ ja kui sa seda kreemi ei söö, ära seda ka nahale määri.

Tegevused: kuidas päevitada ilma päikesekreemita?

1. Mine hommikul päikesetõusuga õue.
2. Ära blokeeri hommikust valgussignaali päikeseprillidega.
3. Võta päevast päikest alles pärast hommikust valgussignaali.
4. Keskpäeval alusta lühidalt, mitte tundide kaupa.
5. Ära põleta nahka.
6. Kui nahk kuumeneb või punetab, mine varju.
7. Kanna linaseid või puuvillaseid katvaid riideid.
8. Pane pähe kübar või müts.
9. Joo päeva jooksul piisavalt meresoolaga vett.
10. Väldi polüestrit, plastikut ja sünteetilisi trenniriideid.
11. Söö päris toitu: kollageen, želatiin, munad, liha, veisemaks, porgand, C-vitamiinirikas toit.
12. Väldi ultratöödeldud toitu, seemneõlisid ja alkoholi.
13. Ära mürgita ennast igapäevaselt lõhnaainete, plastiku, pestitsiidide ja muu keemiaga.

Kas probleem on päikeses või selles, milliseks on inimene muutunud?

Veel mõnikümmend aastat tagasi töötasid inimesed terve päeva põllul, merel ja ehitusel. Nad ei määrinud ennast iga paari tunni tagant päikesekreemiga, kuid enamik ei põlenud esimese 20 minutiga ära.
Täna on olukord vastupidine. Inimene läheb rannas pooleks tunniks päikese kätte ja nahk muutub punaseks. Tavaliselt süüdistatakse selles päikest, kuid üha rohkem teadlasi küsib hoopis teise küsimuse:

“Kas probleem on päikeses või inimese organismis?”

Nahk ei ole lihtsalt kate. See on ainevahetuslik organ, mille seisund sõltub sellest, mida inimene sööb, joob, hingab ja oma kehale määrib. Kui organism on kroonilises põletikus, oksüdatiivses stressis ja rakumembraanid on ehitatud kehvadest rasvadest, reageerib nahk UV-kiirgusele hoopis teisiti kui terve organism.

Päike ei muutunud viimase 50 aastaga ohtlikumaks. Muutunud on toit, keskkond ja inimese ainevahetus.

Ultratöödeldud toit – bensiin põletikule

Viimase sajandi jooksul ei ole inimese toidulaud lihtsalt muutunud – see on täielikult ümber kujundatud.
Ultratöödeldud toit sisaldab kümneid aineid, mida inimkond pole suurema osa oma evolutsioonist söönud: emulgaatoreid, säilitusaineid, kunstlikke maitseaineid, värvaineid, stabilisaatoreid, magusaineid ja muid lisaaineid.

Selline toit annab palju energiat, kuid väga vähe vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Kui keha peab aastaid töötlema suures koguses ultratöödeldud toitu, suureneb krooniline põletik ning rakkude vastupanuvõime erinevatele stressoritele väheneb. Ka nahk muutub tundlikumaks.

Kui sellele lisandub tugev UV-kiirgus, võib põletikuline reaktsioon olla märksa tugevam.

Rapsiõli ja seemneõlid – päikesepõletuse sisemine kiirendi

Rapsiõli, päevalilleõli, sojaõli, maisiõli ja muud tööstuslikud seemneõlid ei ole naha sõbrad. Need on ultratöödeldud rasvad, mida keha ei vaja sellises koguses, nagu tänapäeva toit neid sisaldab.

Kui inimene sööb aastaid rapsiõli, friikartuleid, majoneesi, kastmeid, krõpse, valmistoitu ja ultratöödeldud toitu, siis ei jää see ainult kõhtu. Need rasvad lähevad rakumembraanidesse, ka naha rakkudesse.

Päikese käes saab nahk valguse ja kuumuse koormuse. Kui naharakkude membraanid on täis kergesti oksüdeeruvaid tööstuslikke rasvu, on põletikuline reaktsioon tugevam. Lihtsalt öeldes: selline nahk ei talu päikest hästi.

See on nagu valaksid keha sisse odavat tööstuslikku õli ja imestaksid siis, miks päike sind kiiremini ära põletab.

Rapsiõli ei ole “südamesõbralik imetoit”. See on keemiliselt töödeldud tööstusrasv, mida tasub vältida nagu katku.

Alkohol – tugev indikaator päikesepõletuseks

Paljud inimesed on märganud, et pärast alkoholi tarvitamist põlevad nad päikese käes kiiremini.

See ei ole üllatav.

Alkohol suurendab vedelikukaotust, koormab maksa, suurendab oksüdatiivset stressi ning võib vähendada organismi antioksüdantset kaitsevõimet.
Kui sellele lisandub tugev UV-kiirgus, võib nahk reageerida intensiivsemalt.

Kemikaalid on kõikjal

Lisaks toidule puutub inimene iga päev kokku sadade kemikaalidega.
Need võivad pärineda kosmeetikast, lõhnaainetest, plastpakenditest, pestitsiididest, õhusaastest, mikroplastist ja raskmetallidest. Need mõjutada hormonaalset regulatsiooni või suurendada oksüdatiivset stressi. Mida suurem on organismi üldine koormus, seda raskem võib olla ka naha kohanemine tugeva UV-kiirgusega.

Nahk vajab õiget ehitusmaterjali

Päikese käes ei kahjustu ainult DNA. UV-kiirgus mõjutab ka kollageeni ja elastiini. Seetõttu on oluline, et organism saaks piisavalt valku ja kollageeni ehitusmaterjali.
Toidud nagu liha, kala, munad, kondipuljong, želatiin ja kollageen annavad aminohappeid, mida keha kasutab naha ja sidekoe taastamiseks.
Samuti vajab organism C-vitamiini, vaske, tsinki ja A-vitamiini, mis osalevad kollageeni sünteesis.

Kollageen – naha ehitusmaterjal

Päikese käes ei vaja nahk ainult kaitset väljastpoolt. Nahk vajab ka ehitusmaterjali seestpoolt. Kollageen on naha, sidekoe, liigeste, veresoonte, juuste ja küünte üks olulisemaid struktuurseid valke. Pärast 30. eluaastat hakkab keha kollageeni järk-järgult kaotama ning just seetõttu muutub naha taastumisvõime, elastsus ja tugevus järjest olulisemaks.

Kui tahad, et nahk taluks päikest paremini, ei saa rääkida ainult SPF-ist. Tuleb rääkida ka valgusest, valgustundlikkusest, toidust, mineraalidest, valgust, kollageenist ja organismi üldisest taastumisvõimest.

Arstid ei räägi sellest piisavalt: lihtne igapäevane kollageeni ja meresoola rutiin, mis võib muuta rohkem, kui arvata oskad:

Veiko Huuse hommikune salaretsept: kollageen, meresoolavesi ja puhas funktsionaalne toit

Esimene artikkel räägib kollageeni, želatiini ja mineraalide igapäevasest rollist naha, liigeste, luude, juuste, küünte, veresoonte, sidekoe ja lihaste toetamisel. Teine seob kollageeni, meresoolavee ja puhta funktsionaalse toidu hommikuse rutiiniga.

Veiko Huuse enda lugu, mis pani teda loobuma, nahaarsti vastupidisele nõudmisele, kõikidest päikese ja teistest kreemidest:

“Veiko Huuse arvas koguaeg ja kuulas ka “tarku nõuandjaid”, et heleda nahaga inimene peab kasutama tugeva kaitsega päikesekreeme ja peale päikese võtmist katma keha uuesti kreemiga “peale päikest”. Ta tegi seda kuni 45 eluaastani kui ta avastas nahal kahtlased sünnimärgi moodi laigud. Ta läks Dr. Niine nahakliinikusse ja seal öeldi, et peab kohe lõikusele minema, et homme ei pruugi enam elavate kirjas olla. Lõikus tehti kohe ja paari nädala pärast tehti veel kordus lõikus. Lõigati välja korralik tükk nahast aga oht sai likvideeritud. Dr. soovitas aga peale lõikust hakata kasutama 50+ tugevusega päikesekaitse kreeme ja vältida päikese käes viibimist palja kehaga. Veiko aga oli samal ajal jõudnud arusaamiseni inimese olemusest ja mis see inimene ja elu üldse on. Ta tegi arsti ja “meditsiini” üldistele soovitustele vastupidi. Ta loobus kõigist kreemidest, loobus kosmeetikast, parfüümidest, kodukeemiast, loobus päikeseprillide kandmisest ja sünteetilistest riietest. Toitumine oli juba muutunud keto ja karnivor. Päikese käes hakkas olema enne lõunat tunni kaupa ja peale lõunat tunni kaupa. Viimased 8 aastat on Veiko nahk tervem, nahk on pruun ja mitte punane ega põletikuline nagu varem kreemide kasutamise ajal oli. Sellega tõestas Veiko iseendale ja teistele, et Päike on inimese sõber, see ravib, tervendab, pikendab eluiga ja annab tasuta universumi energia ja väe.”

Päikese kasu – päike on elu algallikas

Päike ei ole ainult UV-kiirgus. Päike on elu algallikas. Ilma päikeseta ei oleks Maal taimi, toitu, hapnikku, öö ja päeva rütmi ega inimese normaalset bioloogiat.

Päikesevalgus mõjutab kogu keha. UVB-kiirguse toimel toodab nahk D-vitamiini. UVA- valgus mõjutab lämmastikoksiidi vabanemist nahas ja veresoonkonnas, mis võib aidata veresooni lõõgastada, toetada vererõhu regulatsiooni ja südame-veresoonkonna tervist.

Päikesevalgus mõjutab ka hormoone, ainevahetust, und ja meeleolu. Hommikune valgus annab ajule signaali, et päev algas. See aitab sättida ööpäevarütmi, melatoniini tootmist, kortisooli rütmi ja kogu hormonaalset süsteemi. Päike mõjutab ka testosterooni, serotoniini, dopamiini ja üldist energiataset.

Päikest on seostatud parema südame tervise, vererõhu, kolesterooli ainevahetuse, kehakaalu, naha seisundi, immuunsuse, une ja meeleolu toetamisega. Päikese puudust on seostatud paljude erinevate haiguste ja häiretega. Seetõttu ei saa päikest käsitleda ainult ohuna. Päike on inimesele loomulik bioloogiline vajadus.

Päike ei tähenda põletamist. Päikese tervistav mõju tuleb targast kasutamisest: hommikune valgus, järkjärguline harjutamine, mõõdukas päevane päike, põletuse vältimine, päris toit ja naha toetamine seestpoolt. Päikesepõletus on vale kasutamise tagajärg, mitte tõend, et päike oleks halb.

Inimene ei ole loodud elama pimedas, kunstvalguse all ja päikest kartes. Inimene on loodud valguse, päeva, öö, rütmi ja päikesega koos toimima.

Inimkehal on oma loomulik kaitsesüsteem

Inimene ei ole loodud elama pimedas ja kartma päikest. Miljonite aastate jooksul kujunes inimese organism koos päikesega. Nahal on oma antioksüdantsed kaitsemehhanismid, DNA parandamise süsteemid, põletikureaktsiooni kontroll ning melaniini tootmine. Kui keha töötab normaalselt, ei tähenda iga päikese käes viibimine automaatselt põletust. Samas ei ole ükski kaitsesüsteem lõputu. Kui UV-doos on suurem kui naha võime kahjustusi parandada, tekib põletus.Seetõttu on oluline valmistada organism enne tugevamat päikest ette.

Miks ei tasu kohe keskpäeval päevitama minna?

Kõige halvem stsenaarium on istuda terve hommik toas, vaadata telefoni või arvutit ning minna seejärel otse keskpäevase päikese kätte mitmeks tunniks.

See tähendab, et keha ei ole saanud loomulikku hommikust valgussignaali, kuid peab kohe hakkama toime tulema päeva kõige tugevama UV-kiirgusega.

Paljud inimesed teevad seda nädalavahetusel. Esmaspäevast reedeni ollakse kontoris või kodus. Laupäeval minnakse rannale ja veedetakse mitu tundi lõõskava päikese käes. Selline käitumine suurendab põletuse riski märgatavalt.

Nahk vajab aega kohanemiseks

Melaniini tootmine ei suurene mõne minutiga. Samuti ei taastu antioksüdantsed süsteemid ühe päevaga. Kui inimene pole mitu kuud päikest saanud, ei ole mõistlik esimesel ilusal suvepäeval veeta rannas viis tundi. Palju mõistlikum on suurendada päikese käes viibimise aega järk-järgult. 15-30 minut esimestel päevadel. Seejärel veidi rohkem. Nii saab nahk kohaneda ja melaniini tootmine suureneb loomulikult.

Põletus ei ole päevitamine

Paljud inimesed arvavad siiani, et punane nahk tähendab head päevitamist. See ei vasta tõele. Päikesepõletus on põletikuline kahjustus. Punetus tähendab, et nahk on saanud rohkem UV- kiirgust, kui ta suutis sellel hetkel taluda. Mida vähem inimene põleb, seda parem. Tervislik päevitus tekib aeglaselt, mitte ühe päevaga.

Kõige parem päikesekaitse on vari ja riided

Kui UV-indeks on väga kõrge, ei ole kõige targem lahendus määrida nahale aina rohkem kreemi. Kõige tõhusam füüsiline kaitse on hoopis vari. Samuti kaitsevad nahka hästi pikad heledad linased või puuvillased riided, laia äärega kübar ja vajadusel UV-kaitsega rõivad. Sünteetiliste treeningriiete asemel eelistavad paljud inimesed kuuma ilmaga looduslikke materjale nagu lina ja puuvill, sest need hingavad paremini ning aitavad kehal soojust hajutada.

Loomulik kaitse on parem kui keemiline kaitse. Enne kui haarad päikesekreemi järele, küsi, miks su nahk üldse nii kiiresti ära põleb.
Päikesekreem ei lahenda probleemi. See peidab sümptomit. Kui organism on seestpoolt korras, nahk ette valmistatud ja päikest võetakse õigel ajal ning õigel viisil, ei ole eesmärk elada SPF-i all, vaid taastada keha loomulik vastupanuvõime.

Kollageen – naha sisemine ehitusmaterjal

Kui räägitakse päikesest, räägitakse peaaegu alati ainult UV-kiirgusest ja päikesekreemidest. Väga harva räägitakse sellest, millest nahk üldse koosneb ja kuidas see ennast parandab.

Nahk ei taastu kreemist. Nahk taastub toidust.

Kollageen moodustab umbes 70–80% naha kuivmassist ning annab nahale tugevuse, elastsuse ja vastupidavuse. UV-kiirgus kiirendab kollageeni lagunemist, mistõttu vajab organism pidevalt uusi ehitusmaterjale.

Kui organismil ei ole piisavalt aminohappeid, C-vitamiini, A-vitamiini, vaske ja tsinki, ei suuda ta kollageeni sama tõhusalt toota ega kahjustatud nahka parandada.

Seetõttu ei ole üllatav, et üha enam tähelepanu pööratakse sellele, mida inimene sööb, mitte ainult sellele, mida ta naha peale määrib.

Paljud inimesed keskenduvad sadade eurode väärtuses kosmeetikatoodetele, kuid unustavad, et naha kõige olulisem ehitusmaterjal tuleb taldrikult.

Loe kollageeni ja igapäevase hommikurutiini kohta põhjalikumalt siit:

Arstid ei räägi sellest piisavalt: lihtne igapäevane kollageeni ja meresoola rutiin, mis võib muuta rohkem, kui arvad

Veiko Huuse hommikune salaretsept: kollageen, meresoolavesi ja puhas funktsionaalne toit

Veisemaks – looduse multivitamiin

Veisemaks on üks toitainerikkamaid toite üldse. Kui nahk peab toime tulema päikese, UV- kiirguse, oksüdatiivse stressi ja taastumisega, siis ei piisa ainult sellest, et midagi nahale määrida. Keha vajab seestpoolt päris ehitusmaterjali.

Veisemaks sisaldab A-vitamiini, B12-vitamiini, folaati, vaske, rauda ja teisi mikrotoitaineid, mis toetavad naha normaalset uuenemist, immuunsust, vere tootmist ja ainevahetust.

A-vitamiin on naha jaoks eriti oluline, sest see osaleb naha uuenemises ja epiteelkudede normaalses toimimises. Vask on vajalik kollageeni ja sidekoe normaalseks moodustumiseks. B-vitamiinid toetavad energiavahetust.

Veisemaks ei ole “kreem”. See on toit, mis annab kehale aineid, millest nahk saab ennast ehitada ja parandada.

Porgand ja beetakaroteen

Porgand sisaldab palju beetakaroteeni, millest organism toodab vajadusel A-vitamiini. Beetakaroteen koguneb osaliselt ka nahka ning toimib antioksüdandina. Mitmed uuringud on näidanud, et pikaajaline karotenoidide tarbimine võib aidata vähendada UV-kiirgusest põhjustatud oksüdatiivset stressi. Porgand ei asenda mõistlikku päikese käes viibimist ega muuda inimest põletamatuks, kuid see võib olla üks osa terviklikust toitumisest, mis toetab naha normaalset talitlust.

C-vitamiin ja kollageen

C-vitamiin on kollageeni sünteesiks hädavajalik. Ilma C-vitamiinita ei saa keha kollageeni normaalselt toota.

Seetõttu on oluline süüa C-vitamiini sisaldavat päris toitu: marju, hapukapsast, paprikat, tsitruselisi, kiivit või muud sobivat toitu.

Päikese käes vajab nahk rohkem taastumist. Kui kollageeni ehitusmaterjalid puuduvad, ei aita ükski väline “imekreem” nahka päriselt üles ehitada.

Kohv – rohkem kui lihtsalt hommikujook

Kui räägitakse naha tervisest ja päikesest, ei mõtle enamik inimesi kohvile. Ometi sisaldab kohv sadu bioaktiivseid ühendeid, sealhulgas polüfenoole ja antioksüdante.

Mitmed epidemioloogilised uuringud on leidnud, et regulaarne kohvi tarbimine on seotud väiksema melanoomiriski ja mõnede teiste nahamuutuste väiksema esinemissagedusega. Täpset mehhanismi alles uuritakse, kuid arvatakse, et rolli mängivad kohvi antioksüdandid ja põletikku vähendavad ühendid.

See ei tähenda, et kohv oleks päikesekaitsekreem. Kuid see näitab taas, et naha tervis sõltub ka sellest, mida inimene iga päev sööb ja joob.

Väldi päikeseprille

Päikeseprillid ei ole süütu aksessuaar. Kui sa paned hommikul või päeval kohe tumedad klaasid ette, ei jõua valguse signaal silmade kaudu ajju õigesti kohale.

Aju peab nägema, milline valgus väljas on. Silmade kaudu saab keha infot, kas on hommik, keskpäev või õhtu. Selle järgi valmistab organism ette hormoonid, melatoniini, naha, veresooned ja kaitsemehhanismid.

Kui silmad on tumedate klaaside taga, aga nahk on tugeva päikese käes, tekib kehas vale olukord: nahk saab UV-koormuse, kuid aju ei saa sama tugevat valgussignaali. Keha ei valmista ennast päikeseks õigesti ette ja päikesepõletuse risk võib suureneda.

Lihtne loogika on see: Kui tahad päikest võtta, ära blokeeri silmade kaudu tulevat valgussignaali.

Päikeseprille väldi eriti hommikul, sest hommikune loomulik valgus on kehale üks tähtsamaid signaale kogu päevaks. Silmad annavad ajule käsu: päev algas, keha valmistub valguseks, soojuseks ja päikeseks.

Päikesepõletus ei ole normaalne

Aastaid on inimestele jäänud mulje, et punane nahk on lihtsalt päevitamise osa. Tegelikult on päikesepõletus koekahjustus. Kui nahk muutub punaseks, valulikuks või hakkab hiljem kooruma, tähendab see, et UV-kiirguse doos oli suurem kui naha loomulik kaitsevõime. Mida

vähem sa oma elu jooksul nahka põletad, seda parem. Eesmärk ei ole saada ühe päevaga pruuniks. Eesmärk on harjutada nahka päikesega järk-järgult.

Miks Jonathan Jarecki ütleb: “Sunrise protects you from UV light”?

https://www.instagram.com/jonathanjarecki

Jonathan Jarecki mõte ei ole see, et inimene võib keskpäeval mõtlematult päikese käes praadida. Tema sõnum on palju loogilisem: enne keskpäevast päikest peab keha saama päikesetõusu valgussignaali.

Päikesetõusu ajal on valgus teistsugune kui keskpäeval. Hommikul jõuab kehani rohkem punast ja lähiinfrapunast valgust ning UV-koormus on madal. See on kehale ettevalmistav signaal.

Silmade kaudu jõuab valgus ajju. Aju saab aru, et päev algab. Keha hakkab valmistuma valguseks, soojuseks ja hilisemaks tugevamaks UV-kiirguseks. Samal ajal mõjutab punane ja lähiinfrapunane valgus mitokondreid, ATP tootmist, lämmastikoksiidi ja rakkude antioksüdantseid kaitsemehhanisme.

Seetõttu ütlebki Jarecki:“Sunrise protects you from UV light.”
Mitte sellepärast, et päikesetõus oleks maagiline kreem, vaid sellepärast, et hommikune valgus võib aidata kehal paremini taluda hilisemat tugevamat päikest.

Selle taga on fotobiomodulatsiooni loogika: punane ja lähiinfrapunane valgus enne UV- koormust võib vähendada naha punetust ja suurendada naha taluvust UV-kiirguse suhtes. Seda seostatakse MED-iga ehk minimaalse erüteemidoosiga — doosiga, mille juures nahk hakkab punetama.

Kokkuvõte

Päevitamine ei tähenda, et inimene läheb keskpäeval randa ja põletab ennast ära. See tähendab, et keha tuleb enne päikest ettevalmsitada.

Kui sa sööd ultratöödeldud toitu, rapsiõli, seemneõlisid ja alkoholi, kannad plastist trenniriideid, blokeerid valgussignaali päikeseprillidega ja lähed otse keskpäeval tugeva UV kätte, siis ära süüdista päikest. Keha ei saanud võimalustki ennast õigesti kaitsta.

Päike on elu. Päikesepõletus on vale kasutamise tagajärg.

Õige järjekord on lihtne: hommikul päikesetõus, silmade kaudu valgussignaal ajju, päris toit, kollageen, veisemaks, porgand, C-vitamiin, looduslikud rasvad, linane või puuvillane kate, kübar, vari ja mõõdukas päevane päike.

Artikli autor Annika Urm

Kui sa arvad, et Fonte.News kanalis artiklid on vajalikud, siis palun toeta:

Loe lisaks: