Ainult 11 Riigikogu liiget ütlesid “EI” WHO sunnimeetmete rakendamisele

Nii palju on siis riigikogus arusaajaid, julgeid ja kaastundlikke inimesi, kes astusid globaalse türannia vastu!
0 Shares
0
0

Riigikogu 101 liikme hulgas leidus üksteist julget, kes saatsid 22. novembril kell 19:01 WHO-le kirja, milles teatasid, et Eesti lükkab tagasi ja ei anna nõusolekut pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste ettepanekule.

Nende hulgas oli 10 EKRE fraktsiooni liiget (Martin Helme, Varro Vooglaid, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Arvo Aller, Rain Epler, Evelin Poolamets, Rene Kokk, Helle-Moonika Helme ja Ants Frosch) ning 1 Keskerakonna fraktsiooni liige (Aleksandr Tšaplõgin).

Kirja eestikeelne tekst oli järgmine:

Käesolevaga Eesti Vabariik, tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja artiklile 22 teatab, et lükkab tagasi ja ei anna nõusolekut pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste ja WHO rahastamise jätkusuutlikkuse parandamisega.

Tagasi lükkamise ja mitte nõustumise põhjuseks on järgmised asjaolud:

  1. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 121 alusel ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigis lepingud ainult 101 liikmeline parlament. Parlament ei ole sellist otsust vastu võtnud.
  2. Arvestades punktis 1 märgitut on seega õigustühine parlamendi juurde moodustatud Euroopa Liidu asjade komisjoni 04. märtsi 2022 otsus, millega volitati Euroopa Komisjoni pidama Eesti Vabariigi nimel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste ja WHO rahastamise jätkusuutlikkuse parandamisega.
  3. Arvestades punktis 1 ja punktis 2 märgitut on Euroopa Liidu asjade komisjoni 04. märtsi 2022 otsus õigustühine alates selle vastuvõtmisest, sest selle otsuse poolt hääletasid vaid üheksa (9) parlamendi saadikut saja ühest (101) parlamendisaadikust.

Telegram.ee lisab selgituseks, et 4. märtsil 2022 toimus Siim Kallase juhatusel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolek, kus toimunud hääletamise käigus anti Euroopa Komisjonile volitus pidada Eesti Vabariigi eest läbirääkimisi WHO-ga. Antud otsus oli lõplik ja volituse andmine tol korral Riigikogu täiskogu ette hääletamisele ei jõudnudki.

Artikli allikas: Telegram.ee

Euroopa Parlamendi liikme Christian Terhes Kõne rahvusvahelisel kriisitippkohtumisel BukarestisTõe rääkimine.

Rumeenia Vabariigi poliitik ja teisitimõtleja Cristian-Vasile Terheș, Euroopa Parlamendi liige (MEP) pidas Bukarestis 19. novembril toimunud rahvusvahelisel kriisitippkohtumisel teise tunnistuse päeva avamisel kõne, mis on võrreldav oma kaalu poolest Aleksandr Solženitsõni kõnega Templetoni preemia määramise puhul Buckinghami palees 10. mail 1983. Terheșil oli kandev roll n-ö. halli kardinalina nii International Covid Summit´i (ICS) III tippkohtumise võimaldamisel Euroopa Parlamendis kui ka Rumeenia pealinnas Bukarestis toimunud ICS IV. Ta on veel üks neist postkommunistlike riikide silmapaistvatest poliitikutest, kes tõusevad üles “uue maailmakorra“, “roheliste passide“ ja muude “suur lähtestamise“ plaanide vastu.

Me olime mõned totalitaarses režiimis 30-aastat tagasi või kuni mõned 30-aastat tagasi Ida-Euroopas. Aga teie, lääne poisid, te ei olnud. Probleem on selles, et oleme praegu tunnistajaks uue totalitaarse režiimi kehtestamisele kogu maailmas. Mõni kuu tagasi sõlmis WHO Euroopa Komisjoniga lepingu või mis iganes, lepingu digitaalse Covid-tõendi kasutamiseks kogu maailmas. See on teie mobiiltelefonis. Nad räägivad praegu Euroopa tasandil digitaalsest vaktsineerimistõendist.

Seega on selge suund, et me ei saa kasutada paljusid põhiõigusi, kui meil ei ole valitsuse eelnevat heakskiitu. See on totalitaarse riigi määratlus. Teil on valikuvõimalused, ainult need, mida valitsus teile või meile pakub. See on põhjus, miks me peame koos võitlema. ~ Cristian Terheș

Cristian Terheș (00:00):

Meediast, kogu maailmast küsides minult, kas see on tõsi? Kas saate kinnitada, et selline sündmus Euroopa Parlamendis tegelikult aset leidis? Ja ma ütlen, et jah, ma võin kinnitada, et olin üks kaaskorraldajatest. Noh, kas olete kontrollinud kõiki neid inimesi, mida nad ütlesid, kas olete kõigega nõus? Ja ma ütlesin, et ei, ma ei kontrollinud neid ja ma ei ole selle valdkonna ekspert. Aga see on kogu avatud ühiskonna idee. Kus me lubame kõigil, kellel on erinevad arvamused, eriti teatud teadmistega, jagada oma järeldusi ja arvamusi ning arutlegem nende üle. Ma ütleksin, et kellelgi meist ei ole otsest sidet Jumalaga. Me ei ole prohvetid, kus Jumal võib teile kõrva sosistada, et see on tõde ja see on vale. Meie ühiskonnana avastame tõe arutelude, tulemuste, uuringute ja kriitika kaudu.

(01:03):

Vanad tarkuse armastajad ütlesid, et väide võib olla tõsi, kui see on vastu igasugusele kriitikale. Näiteks Euroopa Parlamendis juhtus seda sageli. Kui mu mikrofon ära lõigati, sest esimees ütles: “Noh, teate, te olete teatud asjades liiga karm.“ Nii et kolmas väljaanne, asjaolu, et see juhtus Euroopa Parlamendis, pean teile ütlema, avasite paljude mu kolleegide silmad. Nad said sellest teada isegi ürituse ajal, kuid peamiselt pärast sündmust, kui nägid reaktsioone Twitteris [X:is]. Ja ma sain sõnumeid: “Inimene, kas see on tõsi? Ma tahan sellest osa saada. Ma tahan rohkem teada.“ Ja ma ütlesin: “Noh, siin on link ja vaadake kogu sündmust. Ja te otsustate ise, kas nõustute nende leidudega või mitte.“

(02:02):

Kaks, kolm kuud pärast seda, kui postitasin ICS III oma YouTube’i kanalile ja pressikonverentsi, mis meil pärast seda oli, keelas YouTube videod. Nii et pärast seda saadud õppetund oli see, et iga kord, kui teil on selline sündmus salvestatud, pange see erinevatele pulkadele, peitke need pulgad kuhugi, igaks juhuks, ja pange lõpuks need klipid, mis iganes on teil, need salvestused mitmele platvormile, sest te ei tea, kui eemalt klõpsates need tühistatakse, nad kustutavad, eemaldavad need videod ja sellegipoolest tõe. Teie, kutid, olete praegu endises kommunistlikus riigis.

(02:54):

See tohutu hoone, kus me praegu oleme, on suuruselt teine hoone maailmas pärast Pentagoni Washingtonis. Paljud inimesed surid ja kogu riik, kogu rahvas kannatas selle tohutu maja ehitamiseks. Aga ka meie, mis meil on oma pealinnas, kui te lähete sellest hoonest välja kõigile neile tänavatele ja kõigile neile väljakutele, mõned kolmkümned aastad tagasi, 1989. aasta detsembrikuus, surid inimesed siin tegelikult vabaduse eest. Olin 11-aastane. Olen pärit Rumeenia loodeosast, kuid meil on seal toona ka mõned kaklused. Kuid me vaatasime esimest korda televiisorit rohkem kui kaks tundi päevas, sest nii palju sai kommunismi ajal televiisorit vaadata, kaks tundi. Ja kahest tunnist tunnis oli lihtsalt propaganda. Aastatel 1986–1987 ütles endine diktaator [Nicolae] Ceaușescu: „Olgu, me anname teile mitte kaks tundi, me anname teile kolm tundi telesaateid. Pole tähtis.“

(04:06):

Nii et kujutage ette kogu meie riiki, kes võiks 24/7 televiisorit vaadata, päris palju. Olime kõik teleka ees. Ja ma mäletan, kuidas inimesed karjusid, karjusid neil Bukaresti tänavatel, öeldes: “Me sureme ja oleme vabad.“ Nüüd küsisid paljud Brüsselis: “Miks see meie olime?“ Vähesed Euroopa Parlamendi liikmed Ida-Euroopast, kes juhtisid seda võitlust kõigi nende kuritahtlike meetmete vastu Covidi pandeemia ajal. Ja minu vastus oli, et sellepärast. Sest me tuleme Ida-Euroopast. Vähe sellest, me õpime, mis on türannia. Me tegelikult elasime selles.

(04:56):

On selge, et meil olid vanavanemad, meie vanemad, kes rääkisid meile, kuidas kommunism Rumeenias alguse sai, kuid Lääne-Euroopas õnnistati teid, et elasite pärast teist maailmasõda vabas ühiskonnas, meie seda ei olnud. Sellised kogemused nagu see, mida ma just teiega jagasin, võite leida rääkimist mis tahes rumeenlasega. Kujutage ette, kasvate üles enne kooli minekut, et püsida järjekorras lapsena, 6, 7, 9, 10 aastat vana, et osta leiba, osta piima, osta liha, kõik oli ratsionaliseeritud. Sa ei saanud piisavalt süüa. Toitu ei olnud piisavalt, midagi ei olnud piisavalt.

(05:44):

Nii et meie jaoks Euroopa Parlamendis, kes me mõistame, mis see toimub, oli see klikk. Me ütlesime: “Inimene, me ei taha enam sellises ühiskonnas elada.“ Ja me jätkame oma kolleegidele rääkimist, ma ütlesin: „Inimene, see ei ole „okei“, kui valitsus, teie ise sunnite inimesi süstima meditsiinitoodet, mida nad ei taha. Ma ei vaidle siin selle üle, kas need ravimid, niinimetatud “vaktsiinid“ on head või mitte. See on teie kui ekspertide töö. See, mida ma siin valitud ametnikuna arutan – on järgmine. Kas mul on õigus ja volitus, õiguslik ja moraalne volitus suruda meditsiinitoodet peale poliitilise hääletuse kaudu inimeste kehas?

(06:33):

Jah või ei? See on asi. Nii et kui meil oli Euroopa Parlamendis arutelu, küsisin mõnelt Euroopa Komisjonist pärit eksperdilt, et ma ütlesin, et ma võtan oma hääle digitaalsel Covid-tõendil, rohelisel digitaalsel tõendil ainult ühel teemal, kas keegi võib surra pärast selle vaktsiini süstimist? Jah või ei? See on ainus asi, mida ma pean teadma. Ja nad vastasid tagasi ja ütlesid: “Jah, aga vaadake, kui palju inimesi me säästame.“ See ei olnud küsimus. Kordan oma küsimust: “Kas keegi võib pärast vaktsineerimist surra?“ Ja nad ütlevad: “Jah, aga isegi kui te võtate Advili, võite surra.“ Ma ütlesin: “See on tõsi.“ See võib olla tõsi, sest igal meditsiinitootel on või võib olla kahjulik mõju. Kuid ma ütlesin: “Te ei palu mul hääletada seaduse üle, mis seab tingimuseks nii paljude inimeste põhiõiguste kasutamise, saades Advili.“

(07:24):

Nii et vähemalt minu küsimuses, kas keegi võib pärast vaktsineerimist surra? Ja üks mees ütles: “Jah, tõenäosuslikult, statistiliselt jah.“ Ja ma ütlesin: “Sel juhul olen ma selle vastu. Miks? Sest mul pole võimu ja volitust kellegi eluga mängida.“ Ma ei ole Jumal ja ma ei taha Jumalat mängida. Kui inimene tahab seda otsust teha, et talle süstitaks sellist ravimit, siis peaks see olema ainult selle isiku, mitte minu otsus. Ma andsin vande, kui mind valiti ametisse, et kaitsta kõigi inimeste põhiõigusi, ja jään selle juurde.

(08:09):

Nii et paar päeva tagasi avaldas Euroopa Komisjon ametliku vastuse ühele minu kolleegile, Horvaatia mehele. See, kellel on siin pikk, Ivan [Vilibor] Sinčić. Ta küsis: „Kui palju inimesi suri selle aasta augustis pärast selle meditsiinitoote sȕstimist?“ Ja vastus oli järgmine, ja ma tsiteerin: „11 977 inimest suri spontaanselt“, ja ma kordan, spontaanselt. Neid süstiti ja nad surid mõni minut hiljem. 11 977, see on palju inimesi. Ja nad isegi selgitavad vastuses, et see ei hõlma inimesi, kes surid pärast kõrvaltoimeid kuid või aastaid pärast vaktsineerimist. Nii et see, mida me praegu enda ümber toimuvat näeme – on üsna genotsiid.

(09:15):

Ja nagu keegi ütles: “On väga oluline õppida ajaloo vigadest, veendumaks, et me neid ei korda.“ Ja see on meie töö, teie töö ekspertidena ja meie kui valitud ametnikud. Eile ütlesid mu kolleegid George [kuuldamatu 00:09:33] ja Claudio [kuuldamatu 00:09:35] väga huvitavat asja. Et teie asjatundlikkus ja avaldused neil pimedatel aegadel tähendasid meile palju, sest näiteks meie kui valitud ametnike jaoks, kui me astume vastu survele hääletada nende hullumeelsete meetmete poolt, tuginesime tavaliselt õiguslikele ja mõistlikele argumentidele. Nagu ma ütlesin, peaks inimesel olema vaba ja teadlik nõusolek. Kuid selle aja jooksul, igaüks teist, kellel oli avalik arvamus, avalik reaktsioon, mis ütles teie meditsiinivaldkonna teadmiste põhjal, et see pole „okei“, lisas ta lihtsalt sellele argumendile. Eile selgitasid paljud teist, miks hirm on ühiskonnana nii ohtlik ja see on tõsi.

(10:30):

Kui kõik ütlevad sulle, et sa sured, sa sured, sa sured, sa sured, kui sa seda ei tee. Mõne aja pärast lähed hulluks ja see ilmselgelt ei reageeri mõistlikule mõtlemisele. See on põhjus, miks sellises maailmas, kus me praegu elame, peame rääkima tõtt. Pole tähtis, kas alguses ei järgi meid paljud inimesed või usuvad meid. Aeg näitab, kas meil on õigus või me eksime.

(11:01):

Ja aeg tõestab praegu, et meil oli selgelt õigus kaitsta meie ja teie poolel olevate inimeste põhiõigusi, et võidelda kõige eest, millele te arstina vandusite. Teil peab olema lubatud määrata mis tahes ravi, mis on teie arvates teie patsiendile hea ja positiivne. Minu kui valitud ametniku jaoks on absurdne hääletada parlamendis, millist retsepti saate inimesele anda, sest kui see on nii, siis ma ütlesin seda parlamendis, noh, siis vabaneme kõigist arstidest ja teeme parlamendis kompromissi. Milliseid retsepte saate igale patsiendile anda?

(11:44):

Nii et see, mis selle aja jooksul juhtus – on õppetund –, ma ütleksin, kõigile meie ühiskondadele. Me olime totalitaarses režiimis mõned 30-aastat tagasi või kuni mõned 30-aastat tagasi Ida-Euroopas. Aga teie, lääne poisid, te ei olnud. Probleem on selles, et oleme praegu tunnistajaks uue totalitaarse režiimi kehtestamisele kogu maailmas. Mõni kuu tagasi sõlmis WHO Euroopa Komisjoniga lepingu või mis iganes, lepingu digitaalse Covid-tõendi kasutamiseks kogu maailmas. See on teie mobiiltelefonis. Nad räägivad praegu Euroopa tasandil digitaalsest vaktsineerimistõendist.

(12:35):

Seega on selge suund, et me ei saa kasutada paljusid põhiõigusi, kui meil ei ole valitsuse eelnevat heakskiitu. See on totalitaarse riigi määratlus. Teil on valikuvõimalused, ainult need, mida valitsus teile või meile pakub. See on põhjus, miks me peame koos võitlema. See on rahvusvahelise Covidi tippkohtumise neljas väljaanne, kuid me ei tohi siin peatuda. Ma arvan, et kõik, mida te alustasite, kui alustasite rahvusvahelise Covidi tippkohtumisega, esimese väljaandega, ei saa te isegi aru, mida alustasite. Sest vaadake, ma ei ütle teile oma vaatenurgast Euroopa Parlamendi valitud liikmena, et esialgu, kui me reageerisime nii, nagu me reageerisime kõigele, mis pandeemia ajal juhtus, püstitasime, sest see mõjutas ka meid. Me ei saanud näiteks parlamenti siseneda, kui meid ei vaktsineeritud ega testitud ja ma keeldusin seda korraldust täitmast. Ma olin ainus. Ma sain selle eest Euroopa Parlamendi ajaloo suurima trahvi ja mind see ei huvita. Ma isegi ei vaidlustanud seda trahvi.

(13:48):

Aga nüüd, kui sa käid ringi ja näed inimesi, tundmatuid inimesi, kes sind tänaval peatavad ja ütlevad: “Hei mees, aitäh. Aitäh, et meie eest võitlesid.“ Tavaliselt pean ümber istuma kaks lendu, et tulla Brüsselist Rumeeniasse. Mul on piloote, kes tulevad minu juurde tänama mitte ainult mind, vaid kõiki mu kolleege, sest sama juhtub ka selle parlamendiliikmete rühmaga, kes võitles nende koledate meetmete vastu: “Tänan teid väga, et võitlesite meie eest.“ Noh, see on koht, kus me praegu oleme. Me peame koos võitlema. On selge, et me võitleme Euroopa Parlamendis ja Rumeenia parlamendis.

(14:27):

Sest te näete seda erakonda, mida te seal näete, rumeenlaste liidu allianssi, kui poleks olnud seda erakonda, millel oli parlamendis vaid 10%, oleks meil rakendatud Rumeenia, digitaalne roheline sertifikaat. Nii et see tõestab, et kui te teete koostööd meditsiiniteadmistega valitud ametnikega, siis me suudame selle peatada. See on põhjus, miks ma kutsun teid kõiki üles mõtlema, kuidas saaksite selles võitluses rohkem osaleda, sest ainult ühtselt suudame võita. Tuhat tänu.

Allikas: https://www.internationalcovidsummit.com/, International Covid Summit – Home

Kõne, mis kannab pealkirja: „Christian Terhes MEP; Speaking Truth“. kokkuvõtte esitas 27.11.2023 oma alamkihis Ühendriikide biokeemik ja arst Robert Wallace Malone

Toimetas Revo Jaansoo

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“. 

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.