Tänane Maaleht kirjutab oma artiklis “SEADUSEMUUDATUS | Uuendatakse toimetulekutoetuse andmise tingimusi” seadusemuudatusest büroktraatia vähendamiseks ja protsessi lihtsamaks tegemisest. Toome ära Maalehe artikli ja selle lõppu lisame omapoolsed kommentaarid otse kohtuprotsessidest ja linnaosavalitsuse avalike teenistujatega suhtlemisest. Meie kogemused ja faktid räägivad midagi muud….
Maaleht kirjutab:
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele toimetulekutoetuse seaduse uuendamise väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse uuendada seniseid toetuse andmise tingimusi, lihtsustada taotlemise protsesse ning vähendada taotlemisel bürokraatiat.
„Kooskõlastusele saadetud ettepanekutega soovime me vähendada abivajajate ja sotsiaaltöötajate koormust toimetulekutoetuse taotlemisel ja selgemate toetuse määramise juhiste ja määramise kaasajastamise kaudu ka toetust inimestele arusaadavamaks teha,“ lisas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Toimetulekutoetuse uuendamise väljatöötamiskavatsusega soovitakse parandada senist, osaliselt ülereguleeritud protsessi, millega saaks sotsiaaltöötaja edaspidi taotluse eeltäitmisel kasutada rohkem infosüsteemides olevaid andmeid. Lisaks soovitakse edaspidi toetuse taotlemisel majanduslikku toimetulekut hinnata viimase kolme kuu pangaväljavõtete ning olemasoleva rahaga. Konto väljavõtte abil on võimalik lisaks olemasolevale rahale hinnata inimese majandamisoskust, olemasolevate kohustuste ja võlgnevuste korral on omavalitsusel võimalus pakkuda kiiret abi toimetulekut toetavate teenuste ja nõustamise korraldamisel. Lisaks soovitakse töise sissetuleku erandi juures edaspidi arvestada ka ettevõtluskonto kaudu saadud sissetulekuid.
Väljatöötamiskavatsusega soovitakse muuta ka varade hindamise aega seniselt esimeselt taotlemiselt hilisemaks – hiljemalt neljandale taotlemise korrale. Senisest statistikast lähtudes on ligi pooled toimetulekutoetuse saajad inimesed, kes saavad toetust lühiajaliselt ja seeläbi vähendaks muudatus esma- ja lühiajaliste taotlejate koormust andmete esitamisel kui ka sotsiaaltöötajatel andmete menetlemisel.
Toetuse arvestamise alused
Lisaks soovitakse parandada ka toetuse arvestamise aluseid, mis kaotaks senise üle-Eestilise võimaliku ebavõrdsuse, mille kohaselt on senise ebaselguse tõttu omavalitsused küsinud andmeid ja infot, mida toetuse taotlemisel ei kasutata. Selleks luuakse uus, üle-Eestiline toimetulekutoetuse taotlemise vorm. Ettepanekutega soovitakse uuendada ka toetuse andmisel uute kuludega, nagu näiteks internetiteenuse kulud.
Soovitakse parandada ka toetuse arvestamise aluseid, mis kaotaks senise üle-Eestilise võimaliku ebavõrdsuse, mille kohaselt on senise ebaselguse tõttu omavalitsused küsinud andmeid ja infot, mida toetuse taotlemisel ei kasutata.
Kui hetkel kehtiva seadusega võetakse toetuse määramisel arvesse neid üürilepinguid, mis on sõlmitud abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel ja sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine, siis edaspidi lisanduksid sinna ka lepingud, mis on sõlmitud lähedastele kuuluvate äriühingutega.
Uue väljatöötamiskavatsusega antakse ka sotsiaaltöötajale suurem kaalutlusotsus nendele leibkondadele toetuse määramisel, kus lapse ülalpidamiskohustus on jagatud. Nii oleks tulevikus võimalik näiteks vanemale, kelle juures laps veedab 50% ajast, anda ka toimetulekutoetuse määramisel toetust pool lapse arvestamisega ette nähtud toetuse osas.
Lastega pered
Lastega perede toimetulekutoetuse maksmine soovitakse viia uue seadusega sarnastele alustele peretoetustega, kus senist lapse vanusepiiri on arvestatud 18. eluaastani kuid edaspidi arvestataks toimetulekutoetuse maksmisel ka lapse õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes kuni kooli lõpetamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni.
Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele, mida makstakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Toimetulekutoetus on viimaseks turvavõrguks, mida inimene saab kasutada siis, kui ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi abil (pension, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis jne) tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks.
Toimetulekutoetuste väljamaksmisele kulus 2023. aastal 45 049 944 eurot. Eelmisel aastal esitati keskmiselt 10 307 toetuse taotlust kuus ning toimetulekutoetust maksti 37 032 inimesele.
Väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet kuni 26. aprillini 2024.
Fonte.News toimetuse kommentaar Maalehe artiklile
Kas seaduseeelnõu väljatöötajad ei tea seadust või on Maalehe ajakirjanikku ninapidi veetud meelega. Ma kuidagi ei usu, et need muudatused midagi paremaks teeks. Eelnõuga saab tutvuda SIIN
Eelmisel aastal tegi ka riigikontroll auditi ja soovitas palju muidki muudatusi, näiteks elektriarved peaks olema hüvitatavad ühtsetel alustel, need ei sõltu piirkonnast kuid praegu on hüvitise vahed ebamõistlikult suured omavalitsuseti. Samuti oli seal veel palju muudki, näiteks samad põhjendamatud andmete kogumised mida tegelikult ei kasutata ja mis sellisel kujul on vastuolus GDPR-iga. Ma usun et Maalehe ajakirjanik leiab kontrolli tulemused ise ka üles.
Praegusel hetkel reguleerib toimetulekutoetuse jagamist SHS § 131- 135
Väljavõtted Maalehe artiklist koos meiepoolsete märkustega:
1. Lisaks soovitakse edaspidi toetuse taotlemisel majanduslikku toimetulekut hinnata viimase kolme kuu pangaväljavõtete ning olemasoleva rahaga. Konto väljavõtte abil on võimalik lisaks olemasolevale rahale hinnata inimese majandamisoskust, olemasolevate kohustuste ja võlgnevuste korral on omavalitsusel võimalus pakkuda kiiret abi toimetulekut toetavate teenuste ja nõustamise korraldamisel.
Märkus: “Mis saab siis kui inimesel ei ole kontot, kas siis toetust ei saa? Kui inimene kasutab sularaha (mis ei ole keelatud) kas siis toetust ei saa? Praegusel hetkel näiteks Tallinnas on sellist teed mindud ja nõutakse täiesti ebaseaduslikult konto väljavõtteid (mitu asja on ka kohtus) tegemist on ikka väga selge privaatsuse rikkumisega kui isik pidevalt oma kontot kasutab.“
2. Lisaks soovitakse töise sissetuleku erandi juures edaspidi arvestada ka ettevõtluskonto kaudu saadud sissetulekuid.
Märkus: “Need on ka praegu sissetulekuna käsitletavad, kõik neto sissetulekud on sissetulekud. (SHS § 131 lg 2 Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.)“
3. Kui hetkel kehtiva seadusega võetakse toetuse määramisel arvesse neid üürilepinguid, mis on sõlmitud abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel ja sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine, siis edaspidi lisanduksid sinna ka lepingud, mis on sõlmitud lähedastele kuuluvate äriühingutega.
Märkus: “Tegemist on pesuehtsa valega, SHS § 132 lg 5 – Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks ei loeta lepingut, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isikute endi vahel. SHS § 131 lg 7 – Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
1) abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
[RT I, 06.07.2023, 6 – jõust. 01.01.2024]
2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Ja lg 8 Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.“
4. Nii oleks tulevikus võimalik näiteks vanemale, kelle juures laps veedab 50% ajast, anda ka toimetulekutoetuse määramisel toetust pool lapse arvestamisega ette nähtud toetuse osas.
Märkus: “Mitte üks seaduse punkt ei keela seda elatisena praegu arvestada, suisa kohustus on kuna tegemist on lapsele tehtavate kuludega. (Kohtus ongi vaidlus kus on vanem oma kulud lapsele elukoha tagamisel makstud elatisena kirja pannud).
SHS § 133 lg 1 Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.“
5. Lastega perede toimetulekutoetuse maksmine soovitakse viia uue seadusega sarnastele alustele peretoetustega, kus senist lapse vanusepiiri on arvestatud 18. eluaastani kuid edaspidi arvestataks toimetulekutoetuse maksmisel ka lapse õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes kuni kooli lõpetamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni.
Märkus: “Seda olukorda reguleerib praegu SHS § 131 lg 8 ja 9 ja lapsed on pikemalt (kuni 24 a) perekonna liikmed kui planeeritakse uues seaduses, küll aga hetkel keeldub Tallinn näiteks 20 aastast eraldi majandavat last mitte leibkonda arvestama, ehk siis nad soovivad ka õpilase tulusid perekonna kulutusteks arvestada.
Lg 8 Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
Lg 9 Kuni 24-aastasel õpilasel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja kuni 24-aastasel üliõpilasel, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.“
Järeldus:
Paratamatult jääb mulje, et tegemist on riigi uue kokkuhoiukavaga, seekord kõige nõrgemate arvelt, kes ise enda eest seista ei suuda.
Ainus asi mida ei planeerita muuta on toimetulekupiir, mis on ilmselgelt, arvestades hüppelist hindadekasvu, juba Põhiseaduse vastane, kuna ei taga toimetulekut (1 isik 200 eurot ja teine täisealine 160 eurot, laps 240 eurot).
Toetustest täiendav lugu Delfis:
https://www.delfi.ee/artikkel/120283922/jurist-paris-abivajajad-jaavad-toimetulekutoetusest-ilma
Loe lisaks:
