SA OLED SÜNDINUD JUHT
Kõik, kes püüavad vastupidist tõestada, ei soovi, et sa oleksid iseseisev. Ei soovi, et sa oleksid sõltumatu. Ei soovi, et sa oleksid vaba. Miks keegi seda muidu peaks arvama, kui see poleks talle kasulik? Inimesed, kes ise usuvad, et nende saatus on vaid järgida, mitte juhtida, tugevdavad iga päev sedasama arusaama; sedasama mentaalset programmi. Nendesse inimestesse on kunagi istutatud kahtlus, et nad pole piisavalt… kas siis andekad, kaunid või karismaatilised, et olla juhid ning iseseisvalt otsustada, mitte oodata, kuni nende eest otsustatakse.
Meil on paraku teistsugused andmed. Kõik inimesed on loodud oma elu looma ja seda juhtima. Sellepärast me olemegi sündinud inimeseks, mitte kariloomaks. Inimesele on vaja teist inimest, et koos areneda ja kasvada. Arengu ja kasvu eelduseks on vabadus. Kaasa arvatud vabadus uskumusest, et keegi teine tuleks ja otsustaks minu eest. Et keegi teine tuleb ja juhib mind. Seda pole tegelikult vaja, sest me oleme sündinud ise juhtima.
Planeerimist, organiseerimist, eestvedamist ja kontrollimist saab õppida. Ainuke eeldus on sündimine inimeseks. Ja see eeldus on meil suurepäraselt täidetud.
AINULT JUHID SAAVAD ISEORGANISEERUDA
Nende artiklite eesmärk pole kasvatada järgijaid, vaid juhte. Liidreid, kes võtavad ise enda elu eest vastutuse ning kogevad tänu sellele autentsemat reaalsust. Siiramat, vahetumat ja õiglasemat elu. Sellist, mida tahaks oma lähedastele ja lastele. Kes ei tahaks oma lastele õiglasemat elu? Üksikul saarel on õiglus valitsev. Miskipärast nendele saartele me ei kipu. Kui oma saart pole võtta, siis järgmine parim lahendus hetkel on iseorganiseerumine. See ei lahenda kõiki probleeme, aga väga kiiresti muutuvad probleemid väga palju lihtsamaks, kuni nende nimetamine probleemiks pole enam selle sõna tõsidust vääriv.
Tänane probleem on see, et piisavalt paljud inimesed ei juhi ennast. Nad ei usu endasse. Nad usuvad seda kulunud linti, mis nende peas leierdab, et nad pole juhid, mõistmata, et nad on ise ennast seda linti kuulama juhtinud. Ja seda linti on mõnus kuulata ning paljudele see sobib. See teeb elu mugavamaks, kahtlemata. Seda kõike selle hetkeni, kuni elu muutub väga ebamugavaks. Ja siis muutub elu veel ebamugavamaks, et veelgi enam saaks tõestust, et juhtimise täielik delegeerimine ei ole hea idee. Tänane päev on selle tunnistajaks.
ENESEJUHTIMISE ALUSED
See pealkiri kõlab nagu õppeaine, aga enesejuhtimine on samasugune oskus nagu kõndimine. Isegi inimene, kes on osanud kõndida viimased kolmkümmend aastat, peab tunnistama, et oli aeg, kui ta seda ei osanud ja ilmselt mitte keegi ei tunne sellepärast piinlikkust. Samamoodi ei peaks ennast pahasti tundma, kui enesejuhtimise nüansid pole iseenesest mõistetavad. Tegemist on ikkagi iseorganiseerumise uuendustega, samamoodi nagu seda on inimese terviklikkus ja evolutsiooniline eesmärgistatus. Terviklikkusest oli pikemalt juttu eelmises iseorganiseerumise artiklis.
Kui inimese terviklikkus on iseorganiseerumise alusväärtuseks, siis enesejuhtimine on iseorganiseerumise energiaallikas, kütus. Kui kütus saab otsa, organisatsioon aeglustub ja pärast mõningast inertsust jääb seisma. Seega on enesejuhtimine iseorganiseerumise kolmest uuendusest kõige olulisem.
Treening. Aastaid edukalt iseorganiseeruv õenduse teenust pakkuv Hollandi ettevõte Buurtzorg kasutab baastreeningut, mille sisuks on suhtlemise treenimine, mis keskendub lahendustele (Solution-Driven Methods of Interaction). Eestis on sarnaseid treeningute pakkujaid mitmeid, aga enne, kui mõnda konkreetset hinnata, võiks läbida vähemalt kolm, et tekiks adekvaatne võrdlusmoment.
Treeningu eesmärgiks on omandada oskusi ja tehnikaid efektiivseks grupiotsuste vastuvõtmiseks. Õpitakse oskusi nagu erinevad kuulamise vormid, vägivallatu suhtlemine, koosolekute pidamine, teiste juhendamine, stressiga toimetulek, ajaplaneerimine jne. Treeningud on jätkuvad, sest need muutuvad koos organisatsioonikäitumise arenguga. Olen märganud, et eestlastele treeningud ilmtingimata ei meeldi, sest need on tihti algatanud ettevõte, mitte töötajad. Istutakse päev konverentsiruumis ära, püsides kohvi najal ärkvel. Teinekord on põhjus ka selles, et treener pole piisavalt andekas, kaunis või karismaatiline. Hoolimata sellest on igast treeningust kasu, kui natukenegi süveneda.
Koosolekud. Inimesed on vägagi suutelised ise koosolekuid planeerima, organiseerima ja eest vedama. Kuna juhte pole, siis koosolekud on organisatsiooni toimimise paratamatu osa, kus võetakse vastu suuremad otsused. Neile on iseorganiseeruvas süsteemis abiks organisatsioonivälised treenerid, kes on ennast koolitanud kursustel. Koosolekud on parimad enesejuhtimise praktikad, mis pakuvad reaalelulise kogemuse, kui sujuvalt suudab meeskond tegelikkuses toimida. Koosolekutel ilmnevad inimeste sotsiaalne suutlikkus, sh eelnevalt mainitud baasoskused – kuulamine ja vägivallatu eneseväljendus, mis pole üldse nii harvaesinevad suhtlemistakistused, kui võiks arvata. Aktiivne kuulamine ehk sõnade mõistmine nii, nagu need on mõeldud, ei tule iseenesest. Vägivallatu eneseväljendus ehk hinnangute- ja sildistamisevaba suhtlemine ei tule iseenesest. Selgest eneseväljendusest ja esinemisoskusest rääkimata. Nende oskuste omandamine on enesejuhtimise loomulik osa, milles koolitatakse kõiki iseorganiseeruva organisatsiooni liikmeid.
Buurtzorgi näitel on igal koosolekul läbiviija, kellel puuduvad koosoleku tulemuste osas huvid. Tema eesmärk on esitada küsimusi, et aidata meeskonnal jõuda otsuseni. Mis on sinu ettepanek? Millele see ettepanek tugineb? Kuidas ettepanek meeskonda mõjutab? Pärast kõikide ettepanekute kuulamist juhendab ta meeskonda otsuse suunas. Lõplik otsus ei pea olema konsensuslik, vaid põhimõtteliselt kõikidele vastuvõetav. Sama teema juurde võidakse tulevikus tagasi tulla, kui on kasutada rohkem infot. Koosoleku protsess tagab iga liikme hääle kuuldavuse, tänu millele tehakse otsus kollektiivse intelligentsi baasilt. Nii ei saa üks liige või grupp meeskonna sees suunata otsuseid tulenevalt oma isiklikust eelistusest.
Rollid. Enesejuhtimine ei muuda kõiki inimesi maagiliselt võrdseks ning see polegi eesmärk. Iseorganiseerumisel tekivad rollid, sõltuvalt inimese hetke oskustest ja kogemustest, ambitsioonist jne. Ent rollid kujunevad inimeste enda soovist ja hetke vastutusvõimest sõltuvalt ning on pidevas muutumises. Rollid ei pruugi muutuda ainult suurema vastutusala suunas. Ennastjuhtiv inimene suudab hinnata, mis ta elus parasjagu toimub ning kui ambitsioonikas roll tema elutempoga sobib. Näiteks pere tekkides võib töötaja otsustada mõneks ajaks rolli koormust vähendada. Kriitilised ülesanded pakutakse teistele organisatsiooni liikmetele koos tasu proportsionaalse tõusuga. Liikmed, kes juhivad ennast, suudavad mõista teisi inimesi ja nende elu ning on valmis vajalikeks muudatusteks.
MEILE SEE SOBIB
Meile sobib enesejuhtimine, sest sellega kaasneb eneseareng. Meile sobib eneseareng, sest see aitab inimesel oma elukeskkonda väärtustada. Meile sobib, kui inimene arvestab teiste inimestega ning aitab luua õiglasemat ühiskonda kõikidele. Ja me usume, et selline visioon sobib ka meie lugejale.
Tulevikus panustab Fonte.News ka iseorganiseerumise koolitustesse, sh enesejuhtimist puudutavate materjalide koostamisse ja koolitajate leidmisse, et kõik soovijad saaksid ennast selles valdkonnas arendada. Et kõik inimesed jõuaksid elukorralduseni, kus nad tunnevad ennast iseseisva, sõltumatu ja vabana.
http://web.ametikool.ee/jane/okj/?6._Juhtimistegevused:Juhtimise_alused
https://www.reinventingorganizations.com/
https://www.buurtzorg.com/selfmanagement-how-it-does-work/
Varem ilmunud iseorganiseerumise artiklid: * Sa oled veider ja see meile sobib * Ettevõte, kus töötajad määravad oma palga ise * Organisatsioon nagu inimene * Kes vahetab pirni ära * Iseorganiseeruv ükssarvik
