Eelnevates iseorganiseerumise artiklites inimest analüüsides oleme jõudnud järelduseni, et me oleme veidrad, sest normaalsust ei eksisteeri. Samuti me oleme juhid, isegi kui me seda ei soovi. Viimane elutähtis iseorganiseerumise komponent on evolutsiooniline eesmärgistatus. Siinkohal on paslik mainida, et iseorganiseerumise põhimõtted väärivad tõsisemat kaalumist ellu integreerimisel, sest see on tulevikkuvaatav elu- ja töökorraldus.
Evolutsioonilise eesmärgi püstitus tähendab, et organisatsiooni toimepõhjus on pidevas muutumises ning kõik liikmed on sellega kursis. Muutuse võib esile kutsuda oluline sündmus, sisemine või väline põhjus. Organisatsioonid, mille eesmärgid on staatilised ning näiliselt sündmustest sõltumatud, satuvad ühel hetkel identiteediraskustesse. Sellest on suurepäraselt saanud aru idufirmad, kelle tegevuse planeerimine tiirlebki küsimuse ümber MIKS? Simon Sinek on kirjutanud raamatu “Alusta küsimusest miks?” (Start with Why), mis toob hulganisti näiteid, kuidas eesmärgistatus aitab organisatsioonidel suunda hoida ning ka kriisides ellu jääda. Sarnast tuge pakub inimesele tema isiklik eesmärk, isegi kui see pole sõnastatud avalikult presenteeritavaks. Selge vastuse omamine küsimusele “miks ma midagi teen?” leevendab teadmatuse ärevust ja kasvatab enesekindlust.
ORGAANILINE STRATEEGIA
Iseorganiseerumise olemusse on areng sisse kirjutatud. Selle peamise erinevusega, et protsess pole jõuliselt juhitud, vaid laabub orgaaniliselt. Justkui mesipuu, mis kasvades endale suuremat elupaika otsima läheb. Ja seda mitte mesilasema, vaid töömesilaste algatusel. Samamoodi kulgeb iseorganiseeruvas süsteemis muutuse strateegia liikmete soovide rütmis, juhindudes selgest veendumusest, kuhu suunas organisatsioon liigub. Eesmärk on justkui majakas, millel on liikmete pilgud, aga tee, kuidas sinna jõuda, rajatakse igapäevaste ideede katsetamise käigus. Puudub keskne strateegiadokument, mille sõnastusest moodustuvad ülesanded, mis ülevalt alla pähe sajavad ning liikmete tegevusi juhtima hakkavad. Iseorganiseerumine väldib detailseid juhtnööre, sest nii ahenevad võimalused ja lahendused, mida ei pruukinud isegi eksisteerida, kui strateegia paika pandi.
Varasemate organiseerumise mudelite strateegiad nõudsid selget keskkonna, olukorra ja tegevuskava defineerimist, mis tänases olukorras lihtsalt enam ei toimi. Maailm muutub liiga kiiresti, et inimene või isegi inimgrupp suudaks piisavalt täpselt tulevikku ennustada. Mis ongi strateegia püüdlus. Alternatiiv on luua tulevikku kollektiivselt, siis ei pea ennustamisele energiat raiskamagi. Parim strateeg on reaalsus.
Kas sa tead, millised on strateegiad organisatsioonidel, millesse sa panustad ja millega kokku puutud? Kas need on fikseeritud või orgaanilised? Kas need organisatsioonid teavad, mis on nende MIKS?
REALISTLIK PAKKUMINE
Turundus on viimaste aastate kuum termin. Tihenevas konkurentsis justkui ilma hakkama ei saagi. Ülelahe spetsialistid turundavad turunduspõhimõtteid, mille rafineeritust ja kulu võib hinnata koera kosmosesse saatmisega. Turundajad genereerivad kontseptsioone ja lugusid, kuidas just meie toode teeb sind terveks, õnnelikuks ja edukaks. Lugude jutustamisse ja inimesteni viimisesse investeeritakse loomingut ning pretsedendituid summasid. Näiteks limonaadi ja snäkke reklaamitakse intensiivsusega, nagu nende tarbimine oleks vähiravim, kuigi teadus on tõestanud, et pigem need seda soodustavad.
Iseorganiseeruvate ettevõtete eesmärk pole teenida ainult raha ja kasumit, vaid inimeste tõelisi vajadusi, aga teha seda võimalikult loovalt ja elegantselt. Toode või teenus ise peaksid olema piisavalt sisukad, et selle loojad saaksid südamerahus uhkust tunda. Nende pakkumine on võimalikult lihtne ja autentne ning keskendub suhte loomisele tarbijaga. Pakkumine sisaldab ka maailmavaadet, mitte ainult vajaduse kiiret rahuldamist. Sama oluline kui toode ise on fakt, kus, kuidas ja kelle poolt on see valmistatud ning tegelik põhjus ehk MIKS.
TÖÖTAVAD LAHENDUSED
Moodsa aja süsteemid on keerulised. Neist isegi kõige lihtsamad on äärmiselt komplekssed, tulenevalt omavahelistest sõltuvustest. Ühe hõõgpirni valguse tekkeloost saab kirjutada entsüklopeedia, kui hõlmata kõiki nüansse, kuidas see valgus tekkis ruumi. Pidevalt leiutatakse uusi lahendusi, kuidas sedasama valgust kasutada. Saja aasta jooksul muudeti elektrivalgus lõikeriistaks, infokandjaks, energiaallikaks, tervendajaks jne, aga alustati kui abivahendist, et pimedas raamatut lugeda.
Iseorganiseerumise evolutsiooniline eesmärk keskendub lahenduse põhiolemusele, võimaldades uue info valguses muudatusi sisse viia. Kõik otsused, mis silmnähtavalt lahenduse toimimist ei sandista, väärivad katsetamist. Selline voolav suhtumine võimaldab liigse analüüsita areneda ning ajaga sammu pidada. Organisatsiooni liikmed tunnetavad, kuhu suunas maailm liigub ning vastavalt sellele hoiavad tasakaalu. See näeb välja nagu jalgrattaga sõitmine, kerge ja vahetu.
PUUDUVAD SIHTMÄRGID
Edu ei mõõdeta numbrites, vaid arengus. Iseorganiseeruvatel ettevõtetel puuduvad müügis sihtmärgid. Töötaja annab endast parima ja võrdleb arengut enda eelnevate tulemustega, mitte ei poe nahast välja, sest juhtkond on kohvipaksu pealt ennustanud, et järgmise perioodi tulemused peaksid olema sellised või teistsugused. Sihtmärgid tekitavad enamus inimestes survet ja hirmu, mis ei aita tööviljakusele kaasa. See väide ei kehti kõikide inimeste puhul, eriti nende, kelle toimemehhanismi käivitajaks on ambitsioon. Samas ambitsiooni energiat saab suunata ka kvalitatiivsetesse mõõdikutesse, mille abil lõpuks saavutatakse samad või veel paremad tulemused, kui numbreid jahtides.
PIDEVAD MUUDATUSED
Iseorganiseeruvates organisatsioonides on muudatused igapäevased loomulikud nähtused. Muudatused pole üldiselt inimestele meeltmööda, sest need nõuavad pidevalt mugavustsoonist väljumist. Just sai miski selgeks ja käepäraseks ning jälle tuleb ümber harjutada. Läheb mööda kuu ja sama lugu. Kas nii saab siis tööd teha? Tuleb välja, et vägagi edukalt. Perioodilisus ongi elu kulgemise trajektoor, sõltumata sellest, mis tasemel elu jälgida. Inimene võib püüda ette kujutada, et nii nagu tema otsustab, saab ka edaspidi olema. Siiski üks mis kindel — edaspidi saab kõik olema hoopis teistmoodi, seega kindlam on otsustada pideva muutuse ja selle eeliste kasuks.
Iseorganiseerujad ei muretse etteaimatava tuleviku pärast. Nad annavad endast iga päev parima, et õiget suunda säilitada ja sellest neile piisab.
INFO LIIKUMINE
Ameerika väliriiete tootja Patagonia muutis ettevõtte igapäevatöö läbipaistvaks. Tootmisruumidesse paigutati kaamerad ning helisalvestuseadmed. Tootmisprotsessid ning andmed nagu vee ja energia näidikud avalikustati. Sellesse ideesse ei suhtutud alguses liigse entusiasmiga, pigem vastupidi. Siiski mindi seda teed, et teada saada, missugust mõju omab info avalikustamine, mida ettevõtted kiivalt endale hoiavad. Tulemused olid aga kõigile üllatavad. Oma ala spetsialistid, kes polnud ettevõttega kuidagi seotud, hakkasid kirjutama ja soovitusi jagama, kuidas erinevaid tootmisalaseid väljakutseid lahendada. Tänu sellele said Patagonia töötajad hulganisti kasulikku nõu ja seda täiesti tasuta. Samuti kasvas klientide usaldus ning soov osta ettevõtte tooteid veel enamgi.
Ebaõnnestumised on paratamatud. Inimlikud vead on paratamatud. Reaalsus, kus paratamatust ei püüta iga hinna eest varjata, vaid ollakse valmis õppima, ongi iseorganiseeruv.
EESMÄRKIDE SÜNERGIA
Iga organisatsiooni eesmärgistatus peaks olema vähemasti selle liikmetele teada ning nendes aeg-ajalt küsimusi tekitav. Kas see eesmärk korreleerub minu kõrgema kutsumusega? Kas minu praegune töö aitab seda eesmärki täita? Kas see keskkond lubab mul ka isiklikke eesmärke väljendada? Kas see organisatsioon aitab mul kasvada ja areneda soovitud suunas?
Kui isiklik ja organisatsiooniline eesmärk joonduvad, siis juhtub midagi võimsat. Töötaja on täielikult kaasatud ning iga ettevõttesse suunatud panus on justkui investeering tema enda eesmärgi täitmisse. Kui eesmärgid ei joondu, siis püütakse mõnda aega teha nägu, nagu oleks kõik hästi, aga taustal toimub kaugenemine. Kaugenedes juhtub harva midagi võimsat. Sünergia edasi nõrgenede eesmärk kaotab tähtsuse ning suhe muutub formaalseks – hingetuks tehinguks, mida tegelikult kumbki osapool ei hinda.
AGA MIS SULLE SOBIB?
Me oleme nüüd investeerinud tuhandeid sõnu, et tutvustada iseorganiseerumist ja selle uuendusi. Esitlesime terviklikkust, enesejuhtimist ja nüüd evolutsioonilist eesmärgistatust. Sellel on suur väärtus, kui need põhimõtted jõuavad laiemasse kasutusse ja see meie eesmärk ongi, püüdes ise olla eeskujuks.
Nendel teemadel on ka siis suur väärtus, kui neid rakendatakse isiklikus elus. Näiteks pereringis. Kas mina ja mu kaaslane liigume sama eesmärgi suunas? Selles on kordades rohkem kaalu, kui küsimuses, mida õhtuks süüa. Ilmselt viimane saab aga rohkem tähelepanu. Muidugi, sest see on lihtne ja mugav. Ja kahtlemata vajalik, aga igapäevased korduvad tegevused ei peaks hõlmama kogu meie tähelepanu, muidu ei jää meil aega selge evolutsioonilise eesmärgi loomiseks. Selleta aga eksleme udus, omamata selget aimu, mis ees ootab.
Iseorganiseerumise põhimõtted loovad kogukondades sotsiaalset sidusust. Loovad tervemaid töökeskkondi. Toovad läbipaistvuse avaliku sektori tegevusse. Kaasavad suurema toetuse mittetulundusühingutele. Tekitavad suurema usalduse lapsevanemate ja õppeastuste vahele. Kasvatavad huvi enesearengu vastu. Laiendavad inimese suhtlusvõrgustikku. Äratavad ühisloomingu ja tegevuse. Algatavad koolitusprogramme. Jaa nii edasi. See nimekiri positiivsetest ilmingutest on sama pikk kui rahvuseepos ja me kindlasti jätkame nendest rääkimist.
Kui sa tunned iseorganiseerumise vastu rohkem huvi, kirjuta mulle erki.veiko@fonte.news ja saad kutse iseorganiseerumise töötubadele, millega alustame peatselt. Eesmärk pole ainult rääkida, missugune suurepärane tulevik meil saab olema, vaid ka seda kohe luua. Loodame, et see sulle sobib.
https://www.reinventingorganizations.com/
https://www.patagonia.com/home/
Varem ilmunud iseorganiseerumise artiklid: * Sa juhid ennast ja see meile sobib * Sa oled veider ja see meile sobib * Ettevõte, kus töötajad määravad oma palga ise * Organisatsioon nagu inimene * Kes vahetab pirni ära * Iseorganiseeruv ükssarvik
39
