Pole vahet, kas kõik teie meeskonna liikmed kannavad maski; pole vahet, kas üks on ja teised
pole maskiga kaetud. Kandes maski või viibides keskkonnas, kus maske kantakse või ei kanta, ei ole vahet, kas teil on oht nakatuda hingamisteede viirushaigusesse. Erandeid ei ole.
Isegi kõik naftameditsiini loojate poolt kehtestatud teadusalused ja nende põhjal teaduslikud uuringud ei suutnud tõendada maskide kasutegurit viiruste kaitsel ja ei suutnud leida ühtegi erandit. Inimene hingab lisaks suu ja nina kaudu kogu oma keha katva nahaga (nahapooride kaudu käib energia liikumine, mustuse liikumine, jne), silmade, kõrvade, karvade kaudu. Haiglates operatsioonitoas kirurgilisi maske kantakse sellepärast, et vältida sülje kogemata
kukkumist avatud haavasse, mis võib põhjustada nakkust. Mikroobide ja bakterite lahtisesse haava sattumise vältimine on aga väga erinev viirusosakeste leviku tõkestamisest. Viirused pole mitte ainult palju väiksemad kui bakterid ja paljud teised süljes leiduvad mikroobid, vaid on jällegi õhus – selle maailma ametliku kinnitatud teaduse põhjal. Need on aerosoolitud ja osa vedelast õhust. Seega, kui õhk võib maski tungida, võivad need aerosooliosakesed ka läbi pääseda.
Räägime veelkord maskidest. Mille jaoks need tegelikult vajalikud on
Pea kolm viimast aastat on räägitud näomaskidest – kas nad kaitsevad viiruste eest või mitte. Viimasel kolmel aastal said paljudest üleöö viroloogid, bioloogid, arstid ja teadmainimesed. Enamus maskipooldajatest – et see kaitseb haiguste ja viiruste eest – näitasid kogu maailmale oma madalat intelligentsust. See oli ainus ja väärt kasutegur maskide puhul, sest intelligentne inimene sai hetkega aru, kes on idioot ja kes mitte.
