Foto: Illustratiivne

Kus tohib seadusekuulekatel kanepit kasutada

Tehisintellekt

Kui aga inimese elu päästab ainult kanep, kas siis on seadusest kõrvalekaldumine kuritegu?
0 Jagamist
0
0

2024. aastal sai Saksamaa Malta ja Luksemburgi järel kolmandaks Euroopa Liidu riigiks, kes legaliseeris kanepi isiklikuks tarbeks.

Siin kaardistab Visual Capitalisti Bruno Venditti Vikipeedia andmete põhjal riigid, kus kanepi meelelahutuslik kasutamine on alates 2024. aasta aprillist lubatud.

Piiratud väheste riikidega

Kokku on kanepi meelelahutusliku kasutamise üleriigiliselt legaliseerinud vaid üheksa riiki. Kuid vaid mõnel neist on litsentseeritud müük.

Föderaalsel tasandil peetakse kanepit USA-s endiselt illegaalseks aineks. Sellegipoolest on üksikutel osariikidel õigus määrata kindlaks   kanepimüügi ja -tarbimisega seotud seadused . Praegu on kanep lubatud 24 osariigis, 3 territooriumil ja Columbia ringkonnas.

Huvitav on see, et vanim kanepit käsitlev juriidiline tekst pärineb 1600. aastatest – mil Virginia koloonia nõudis igalt talult kanepi kasvatamist ja tootmist.

Sellest ajast alates oli kanepitarbimine üsna laialt levinud kuni 1930. aastateni, mil jõustati marihuaana maksuseadus, mis keelas marihuaana föderaalselt, kuid võimaldas siiski tehniliselt meditsiinilist kasutamist.

Tänapäeval on USA kanepiturul  30 miljardi dollari  suurune äri. Kümnendi lõpuks peaks see arv olema vahemikus  58 miljardit dollarit  kuni  72 miljardi dollarini .

Sarnaselt USA-ga ei luba ka Austraalia riiklikul tasandil kasutamist, kuid kanepit saab legaalselt kasutada Austraalia pealinna territooriumil, kuhu kuulub ka pealinn Canberra.

Kuidas on Eestis lood kanepiga?

Eestis on meelelahutuslik kanep dekriminaliseeritud ja meditsiiniline kanep on eriloaga. Märkus: Kuni 7,5 g ( 1 ⁄ 4  untsi) loetakse isiklikuks kasutamiseks mõeldud koguseks ja selle eest karistatakse rahatrahviga. Suured kogused ja levitamine on kuriteod, mille eest karistatakse kuni 5-aastase vabadusekaotusega. Loe Eesti kohta lisaks.

Kanepi teemal lisainfot:

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?