Milline toit annab tugeva tervise ja suure elujõu?

Kairi Kuha

Peaksime valikuid tehes lähtuma sellest, millistes looduslikes tingimustes me elame, milline on tänase toidu toitainesisaldus ning milline on meie võime toidust toitained kätte saada ja nende abil energiat toota. Kõige olulisem põhimõte oleks ammutada iga suutäiega maksimaalselt mineraalaineid.
0 Jagamist
29
0
0

Praegune üha süvenev krooniliste haiguste ja väsimuse levik vajab seniste tervisliku toitumise põhimõtete ümbervaatamist. Üha rohkem inimesi leiab, et nende tervis käib tervislikust toitumisest ja eluviisist olenemata alla. Sellest, miks me vajame uutmoodi toitumist, kirjutasin eelmises artiklis. Täna vaatame lähemalt, milline on see toit, mis Eestis elavat inimest tänastes oludes hästi teenida võiks?

Peaksime valikuid tehes lähtuma sellest, millistes looduslikes tingimustes me elame, milline on tänase toidu toitainesisaldus ja milline on meie võime toidust toitained kätte saada ja nende abil energiat toota. Kõige olulisem põhimõte oleks ammutada iga suutäiega maksimaalselt mineraalaineid.

Valk kui organismi alustala

Kui me oleksime talvel keset loodust ning poleks poode ega varusid, siis me saaksime suurema osa oma toidust jahipidamisest ja kalastamisest. Pimedas ja külmas on loomne valk toidulaua alustala. Samuti on tegemist kõige paremini imenduvaid mineraalaineid sisaldava toiduga. Väsimuse ajastul on loomulik, et üha enam inimesi tunneb, et liha seedimine käib neile üle jõu, sest valgu seedimine nõuab palju energiat. Valgusüntees on elutegevuse alus ja väsinud inimesel on need protsessid nõrgemaks jäänud. Vastumeelsust ei tohiks tõlgendada kui organismi sõnumit liha mitte süüa. See on märguanne, et energiavarud on vähenenud ja tarvis on muutust.

Mida teha, et lihaga hakkama saada? Liha suudame me seedida väikses koguses korraga – peopesa suuruse tüki (sõrmed välja arvata). Liha üle süüa ei maksa, parima tulemuse annab loomse valgu tarbimine kahel toidukorral päevas. Lihas on olemas kogu vajatav aminohapete komplekt, lisaks väävlipõhised aminohapped, mis mängivad keha toksiinidest puhastumises tähtsat rolli. Süüa tuleks puhast liha, mitte lihasaadusi ega tööstuslikult marineeritud liha. Liha puhul on eriti oluline pärinemine mahetootmisest.

Mõned korrad nädalas tuleks süüa ka pisikesi kalu. Need annavad vajalikud toitained ilma suurema koguse toksiliste aineteta, mida röövkalades leida võib. Ka munad on hea valguallikas.

Suurt rolli mängib see, mida loomse valgu kõrvale süüa. Üldjuhul tarbitakse seedimisele keerulisi toidukombinatsioone, mis võib lõppeda liha roiskumisega soolestikus. Liha juurde peaksid käima kergesti seeditavad köögiviljad. Tärkliserikkad kartulid ja teraviljaroad ei sobi. Samuti ei maksa lisada kastmeid, sest nende koostises on tavaliselt teravilja ja magusaineid ja muudki, mis seedimist ei teeni.

Köögiviljad kui mineraalainemaardla

Köögiviljad on ühed olulisemad mineraalainete allikad meie toidulaual ning tänasel päeval tuleks neid hoolega süüa. Neid suudab organism seedida suurtes kogustes. Mineraalained on köögiviljas kõvasti kiudude küljes kinni ja meie seedimine kiududele hästi ei hakka. Seepärast tuleks köögivili kuumtöödelda, soovitavalt aurutada. Nii pehmenevad kiud ja mineraalained muutuvad hõlpsamini kättesaadavaks. Kui igal toidukorral süüa taldrikutäis köögivilja (umbes 2 klaasitäit), saab piisavalt suures koguses ka kuumtöötlemisega osaliselt lagunevaid vitamiine. Mineraalained on kehas kui vundament ja vitamiinid kui katus. Kõige tähtsam on esmajoones vundament korda saada. Süües toorsalateid, saame vähe mineraalaineid ja üldse vähe toitaineid, sest toorsalat kaalub vähe. Ka vitamiine annab taldrikutäis õhkõrni lehti hoopis vähem kui paar klaasitäit kuumtöödeldud köögivilja.

Rasv – kas sõber või vaenlane?

Inimene on loodud sööma suures koguses rasva kui kõige energiatihedamat toitainet. Sellest olenemata võib rasvade seedimise võime tänasel päeval kesine olla, kuna oleme olnud pikka aega süsivesikurohkel ja mineraalainevaesel toidul ja seetõttu ei pruugi keha enam toota piisavalt sappi rasvade seedimiseks. Paljud täiskasvanud rasvarikka toidu peal end hästi ei tunne, mistõttu rasvadega liialdada ei maksa. Väherasvaseid toite siiski tarbida ei tohiks. Keha vajab täisrasvast loomulikku toitu ja pisut lisarasva toidulauale. Head rasvad on loomsed, nii nagu need on meile looduse poolt ette nähtud. Soovitav on koguda praadide valmistamisest tekkivat rasva purki ja kasutada seda toiduvalmistamisel. Samuti sobivad või ja puhastatud piimarasv ghee ning hane- või pardirasv. Taimsetest on parem valik oliivõli ja avokaadoõli, kuid kuna need meie kliimavööndist ei pärine, tasub neid harvem tarbida. Tuleks jälgida, kui palju lisarasva toidule panna, et kõht mõnusasti täis püsiks, kuid ei tekiks liigsest tarbimisest seedeprobleeme. Loomulikku terviktoitu süües rasva taluvus aja jooksul üldiselt kasvab.

Erinevalt keskmise täiskasvanu kahanenud rasvataluvusest vajavad lapsed väga rasvarikast toitu. Paljud lapsed söövad lusikaga pakist võid ning see on loomulik nähtus. Paar lusikatäit lisarasva igal toidukorral on laste jaoks väga vajalik.

Mis saab teraviljast?

Ainult loomsest valgust ja köögiviljast-lisarasvast üldjuhul ei aita. Teravili on meie toidulaual sobiv täiendus. Mineraalainetest ta rikas just pole, kuid selle eest annab väsinud kehale hõlpsasti energiat ning täistera vormis on veresuhkrule leebe süsivesikute allikas. Parimad teraviljad on rukis, oder, kaer ja hirss ning tatar, eeldusel et keha suudab teravilja seedimisega toime tulla. Kuidas toimetulekut hinnata? Kõige parem on jälgida enesetunnet pärast teravilja söömist – uimasus, kõhuvaevused või ärevus pärast sööki on sobimatuse märguanne. Niisugustel puhkudel tasub teravili mõneks kuuks toidulaualt kõrvale jätta ning lasta seedimisel muude terviktoitude abil taastuda. Mõnikord on vaja pausi pikendada, sellest ei maksa heituda. Teravilja tuleks tarbida vaid kuumtöödeldult, et vähendada nendes olevaid antitoitaineid. Parima saab teraviljast kätte täisterapudruna. Kõik see kehtib täiskasvanute kohta. Lapsed vajavad minimaalselt teravilja kui üldse ja seda nii umbes kaheksanda eluaastani. Teravili kiirendab laste niigi väga kiiret ainevahetust ja ärritab seeläbi närvisüsteemi. Kes kardab, et laps jääb teraviljata B-grupi vitamiinide nälga, siis tuleb siinkohal rõhutada, et nende vitamiinide terviklik allikas on ennekõike loomne valk, mitte teravili.

Paneme kõik eelneva kokku!

Selleks, et organism saaks iga toidukorraga maksimaalselt toitaineid, soovitan järgmist. Ideaalis võiks olla kolm toidukorda päevas, harvem süües on tänasel päeval keeruline saada piisavalt toitaineid.

Igal toidukorral võiks täiskasvanu tarbida 2 klaasitäit kuumtöödeldud köögivilja, lapsed oma suurusest sõltuvalt vähem. Toiteväärtuse suurendamiseks lisada sellele head rasva, näiteks võid.

Kahel toidukorral päevas võiks köögiviljade juurde süüa loomset valku.

Kolmandal toidukorral sobivad köögiviljad koos täisterapudruga või keedetud kaunviljaga või hoopis pähklite või seemnetega. Lihtsad toidukombinatsioonid on seedimisele head. Nendest omastab organism rohkem toitaineid kui keerulistest kombinatsioonidest. Võib tunduda, et sellises terviktoidus toidus on kaloraaž väike. Samas saab lihtsast toidukombinatsioonist suurema osa kaloreid kätte. Raskeid kombinatsioone ja lisaaineid täis toitu süües võib suur osa kaloreid lihtsalt kehast „läbi joosta“.

Kui kolmest toidukorrast väheks jääb, võib neli või lausa viis korda päevas süüa, lihtsalt vähem korraga. See mõjub paremini kui vahepalad. Kui vahepala siiski tarvis, siis sobib valgurikas amps – paar lusikatäit pähklivõid, hummust või oadippi, viilakas juustu, tops maitsestamata jogurtit. See stabiliseerib veresuhkru ja annab kasulikke lisatoitaineid.

Aga kuhu jääb magus?

Magus on ju kõige kiirem energiaallikas ja magusaisu annab tavaliselt tunnistust energiapuudusest. Suhkur kui mineraalainetest puhastatud toiduaine ei sobi kokku tänapäeval vajatava mineraalainerikka toitumisega. Lisaks röövib suhkur kehast mineraalaineid, mida niigi napib. Jättes magusa toidulauale alles, kipub tekkima selle järele pidev isu. Täielik loobumine on kergem, ja nagu mõne aja pärast selgub, energiatootmist turgutav. Kui kehakeemia hakkab mineraalainevarude paranemisel taastuma, taanduvad ajapikku isud ning alles jääb vajadus tõelise toidu järele.

Kui tekib magusaisu, võib seda leevendada paari peotäie kodumaiste marjade või mõnikord paari väikese tüki vähemalt 85% kakaosisaldusega šokolaadiga. Kuid pea meeles, et šokolaad on eksootilise päritolu tõttu meie organismile võõras. Tarbides mineraalainerikast, hõlpsasti seeditavat ja meie oludele sobivat toitu, ei ole võõramaiseid imetoite vaja. Kui organismi toitainevajadused on täidetud, hakkab elujõud kiiresti kasvama. Elujõud, see on kogu meie organismi käigus hoidev jõud. Me vajame seda kõigeks, mida siin elus teha soovime. Sellest, kuidas elujõudu täpsemalt suurendada, loe lähemalt elujõutoetaja Kairi Kuha ”Elujõu käsiraamatust”. 

29 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.

Kas TERVISEAMET hoolib inimesest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.

Miks sa pole kuulnud, et arstid ei soovita vaktsineerimist?

Meediatööstusel ei olnud juba algusest peale mitte mingit šanssi teda allutanud farmaatsiatööstuse rahalaviini vastu. Ja üheks tulemuseks ongi see, et suur osa inimestest pole kuulnudki, et tegelikult on maailmas väga palju arste, kes vaktsineerimist kritiseerivad.