Foto: Pixabay

Eestimaa uhkus, aitäh Sulle!

Kairi Kuha

Maheköögivili on üks tähtsaimaid mikrotoitaineallikaid meie toidulaual. Just mikrotoitained on need, mis määravad ära meie elujõu ja heaolu. Ma olen sügavalt südamest tänulik, et on selliseid inimesi, nagu Avo, kes toetavad Eesti maa ja rahva tervise ja elujõulisuse taastamist.
9 Jagamist
9
0
0

Seda lugu kirjutades voolavad mu põskedel siirad tänupisarad. Kui ma eile hommikul Avo käest järgmisi kotitäisi porgandeid ja pastinaake tõin, ei teadnud ma veel, kellega tegemist. Õnneks on Avo Rosenvald avatud ja hea suhtleja. Ta rääkis mulle oma Maheaia lugu ja oma töö meediakajastusest. Tänugala “Eestimaa uhkuse” kangelase tiitli kohta ta eestlaslikust tagasihoidlikkusest siiski midagi ei öelnud. Lugesin sellest pärast lehest. Tänu Avole on Tartus vist isegi maailma suurim linnaaed, kus kivilinnaelanik saab teha peenraid ja kasvatada toitu mahepõhimõtetel.

Avo Rosenvald Maheaias koos lapselapse ja hiigelpeediga
Maili Nurme foto

Selgus ka asjaolu, et mina ostan tema toodangut kõige rohkem. Ikka kohe palju-palju rohkem kui teised. See ausalt öeldes hämmastas mind. Mahetoit on minu meelest ainus toit, mis aitab meil tervist tugevdada ja elu siinmail säilitada. Ning maheköögivili on üks tähtsaimaid mikrotoitaineallikaid meie toidulaual. Just mikrotoitained on need, mis määravad ära meie elujõu ja heaolu. Et selle mehe erakordsele tööle ja tulemustele tuult purjedesse anda, kirjutan Sulle mahetoidust.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on mõne aasta eest prognoosinud, et meil jagub viljakat mulda veel kuni 60 aastaks. Päris kurb tulevik. Pärast seda väljaütlemist on üha rohkem räägitud vajadusest laiendada mahetootmist ja võtta mahetootmise praktikaid tavatoomissegi üle.

Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on kirjas, et nimetatud aastaks valitseb meil mahepõllundus. Seda siis juba üheksa aasta pärast. Tõeliselt kaunis unistus. Aga milline on meie reaalsus?

Dokumendi „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis“ (maaeluministeerium 2020) kohaselt kasvas 2019. aastal taimekaitsevahendite kasutus järjekordselt, jõudes viimase kümnendi teisele kohale. 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on meil arvukalt Avosid juurde vaja. Kogu maailm vajab palju temasuguseid. Sellised mehed viivad vaikselt ja arukalt tegutsedes elu edasi.

Erinevalt suurtootmistest soovib õnneks üha enam inimesi toitu mahedalt kasvatada ja ligi aasta eest alanud kriis on seda soovi ainult suurendanud. Kuid me peame seda soovi realiseerima palju laiemas mastaabis. Enne kui on hilja.

Kui ma paari aasta eest pärast pikka võõrsilolekut Eestisse tagasi kolisin, oli mu suurim mure see, kust saada mahetoitu. Võõrsil saabus see kord nädalas kastidega mu ukse taha ning ma olin selle hästi toimiva teenuse eest väga tänulik. Õnneks saan ka täna Eestis olla tänulik. Olen paari aastaga leidnud arvukalt mahetootjaid, kes on valmis mulle ja teistele soovijatele toitu kasvatama ning sortimenti laiendama.

Paar sõna sellest ka, miks ma tulin üldse tagasi. Nähes, kuhu on langemas rahva tervis, kuidas kroonilised haigused jõuavad juba verinoorte hulka, kuidas väsimus on tänase päeva normaalsus, kui palju beebisid sünnib terviseprobleemiga, ei saanud ma enam kauem käed rüpes istuda. Ma olin taastanud oma tervise pärast sügavasse musta auku langemist loomulikul teel. Mõistsin, et pean loobuma oma eluaegsest hästitasustatavast eurotööst ja tulema tagasi koju. Oma rahva juurde, jagama kõike seda, mida olin omal nahal õppinud. Seda, mida on 21. sajandil terve ja elujõulisena püsimiseks tarvis. Olen kirjutanud sellest „Elujõu käsiraamatu“. Hoopis teistmoodi tervisliku toitumise ja eluviisi raamatu, sest just midagi niisugust on meil siin ja praegu olukorra parandamiseks tarvis. Mahetoiduidee levitamine on minu töö üks väga tähtis eesmärk.

Toit on meie keha kütus ja tervise allikas. Paraku oleme toidu intensiivpõllunduse ja tööstusliku toiduvalmistamisega kahandanud toidulaadseks materjaliks. Ainult mahe ja puhas terviktoit pakub ehedat kütust. Sellest algab kõik. Ma olen sügavalt südamest tänulik, et on selliseid inimesi, nagu Avo, kes toetavad Eesti maa ja rahva tervise ja elujõulisuse taastamist.

9 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.

Vabaduse kaitseks

Kui üks inimene esitab maskikandmise nõude teisele inimesele, on nõude esitaja automaatselt kaasosaline võimalikus inimsusevastases kuriteos. Loomulikult ei saa lükata vastutust maskikandmise nõudmise eest mingisuguse korralduse kaela, sest korralduse kehtestajad pole süüdi selles, et inimene ei mõista korralduse tähendust. Vastutab alati see, kes otsustab seda täita ja teistelt sama nõuda.