Oleme ajas, kus meile jagatakse korraga hulganisti erinevaid õpetusi, kaevatakse välja vanu kombeid ja veel iidsemaid traditsioone, justkui hoomates, et kui tänane ei tööta, siis tuleb minevikust otsida. Tõsi. On uusi ja kombineeritud õpetusi. Meie infoväljas hõljub igasuguseid „tõdesid“ ja „teadmisi“, uusi ja vanu „reegleid“. Mõnikord need resoneerivad meie sisemise maailmaga, teinekord kipuvad olema võõrad, ranged, kohati kitsad ja dogmaatilised, raamistama meie tegelikkuse tunnetust või andma sellele ebaolulise suuna. Me tunneme ise ära meile olulise, kui viibime Voos.
Kuidas Mina loob Meie
Oleme piiritud oma loomises, kui saadame maailma sõnumi otse Südamest. Loome oma igapäevaolemisse selle, millisena soovime enda Uut Maailma näha. Ja usaldada, õigemini vastutada selle teadmise eest, et me oleme Loojad. Iga mõttevärahtusega, iga otsusega, iga sõnapojakesega, valiku ja tegemisega… ja tegemata jätmisega. Oma homse elu loome Me praegu oma täiesti Uues Maailmas ise.
