Kas viirus päästab või hukutab maailma?

Liivika Saarman

Kas oleme valmis pöörduma armastusse? See, mis luuakse, on igal juhul kooslooming. Miljonite unistus. Aga selleks, et tõeline pinnale kerkiks, pidime korraks peatuma. Vahe on selles, kas me täna ja homme unistame väikest, hirmust läbikootud unistust või unistame ja teostame suurt, eluunistust? Ja kas me võtame vastu hirmust ajendatu või ütleme, et meil on midagi paremat.
12 Jagamist
12
0
0

Kas viirus päästab või hukutab maailma – ehk on see vaid üks mõttekoht, juba õhusolev suunamuutus, uus sammuke suurel arenguteel? Oleme korraks seisma jäänud ja märganud, kuidas me elame ja mida tegelikult luua tahame. Paljud on seisatanud tänutudega. Mõistmisega.

Enesesäilitamisinstikt on aastamiljoneid ütelnud, et loodus on armutu, loodusseadused on võistlus, võitlus ja surm, aga siiski on loodus ka toitev ja kaunis. Loodus on küll ilus, aga metsik. Inimene ei usalda oma Ema, naispoolt. Pole tundnud vabadust lõõgastuda ja nautida, see on alati olnud kas valitute privileeg või ajutine rõõm.

Inimene on üritanud igal viisil loodust ära võita, looduse andidest mitte sõltuda, jõuga võtta, mugavust kindlustada. Tavainimene on siiani võistluse ja võitluse ori. Ohver. Aga väga paljud, eriti naisena sündinud, on ära tundnud, et see on tavatõde, kuid mitte kõrgeim tõde. Sisimas on inimesed juba ammu igatsenud maailma armastada. Kooskõlalisemalt, puhtamalt, usaldavamalt. See on hingevajadus.

Kas oleme valmis pöörduma armastusse? See, mis luuakse, on igal juhul kooslooming. Miljonite unistus. Aga selleks, et tõeline pinnale kerkiks, pidime korraks peatuma. Vahe on selles, kas me täna ja homme unistame väikest, hirmust läbikootud unistust või unistame ja teostame suurt, eluunistust? Ja kas me võtame vastu hirmust ajendatu või ütleme, et meil on midagi paremat.

Niipea kui ego rahuneb, rahuldab inimest lihtne ja loomulik, tekib vahe: arusaamine vajalikust ja liigsest.

Kuidas ma seda nii hästi tean? Igaüks, kes on armastanud, on ära tundnud, mis on talle piisav ja mida ta saaks anda armastatule ka maailmale, elule, neile, kes midagi vajavad. Õnnelik armastaja ei vaja uhkuse ega toreduse koormat. Õnnetu vajab maailma veiklevat vaheldusrikkust oma lohutuseks ja ka siis miski kripeldab… Miski on puudu ja midagi on vaja juurde. Teistel on parem või teised nõuavad liigset. Miski on kättesaamatu, miski on hirmus või kurb või lausa hirmus kurb. Maailm on vale ja valesti. Ei paista ka õigeks minevat.

Armastusteadvus vabastab avardudes inimese hirmuliialdustest, sest võitlus, võistlus, enesekaitse ja puudus muutuvad armastuse loova väe toimides väheoluliseks. Just toimides sest miski ei veena seda, kes armastuse embust ei koge. Ta lahkub ka suurima armastuse rüpest rahulduseta.

Kui iga inimese hing tahab paremat maailma ja igaüks on nõus leebelt rahuneda laskma osa oma ego hirmust ja võidujanust, siis suudab kogu inimkond seljatada inimsoo ego.

Kapitalism on ego piitsutanud ja paisutanud. Aga teadvustase on niivõrd palju tõusnud… Armastusteadvus on avardunud. Edumüüt ei veena enam. Mitte üheski valdkonnas. Samuti oleme läbi nägema hakanud puudusteadvusest. Ka see ei veena enam nii lihtsakoeliselt.

Me tõesti saame midagi ohverdada ego.

12 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Kas TERVISEAMET hoolib inimesest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.

Miks sa pole kuulnud, et arstid ei soovita vaktsineerimist?

Meediatööstusel ei olnud juba algusest peale mitte mingit šanssi teda allutanud farmaatsiatööstuse rahalaviini vastu. Ja üheks tulemuseks ongi see, et suur osa inimestest pole kuulnudki, et tegelikult on maailmas väga palju arste, kes vaktsineerimist kritiseerivad.

Kas maskid kaitsevad viiruste eest?

Kas oleme valmis pöörduma armastusse? See, mis luuakse, on igal juhul kooslooming. Miljonite unistus. Aga selleks, et tõeline pinnale kerkiks, pidime korraks peatuma. Vahe on selles, kas me täna ja homme unistame väikest, hirmust läbikootud unistust või unistame ja teostame suurt, eluunistust? Ja kas me võtame vastu hirmust ajendatu või ütleme, et meil on midagi paremat.
Piirangud

Ebateaduslike piirangute kahju ehk abinõu on hullem kui probleem

Kas oleme valmis pöörduma armastusse? See, mis luuakse, on igal juhul kooslooming. Miljonite unistus. Aga selleks, et tõeline pinnale kerkiks, pidime korraks peatuma. Vahe on selles, kas me täna ja homme unistame väikest, hirmust läbikootud unistust või unistame ja teostame suurt, eluunistust? Ja kas me võtame vastu hirmust ajendatu või ütleme, et meil on midagi paremat.