Ülo Vooglaid: Millistel eeldustel saaks Eesti püsima jääda?

Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.
75 Jagamist
75
0
0

Pidupäevakõne asemel avaldame ühe ettekande viie aasta tagant. 20. veebruaril 2016 kõneles Ülo Vooglaid kolmandal Uue ühiskonna loomise konverentsil teemal „Milllistel eeldustel saaks Eesti püsima jääda?“ (Ülesvõtte esimesel minutil ei olnud mikrofon sisse lülitatud, heli tuleb üldmüra taustal, kuulaja ärgu lasku ennast sellest häirida, sest esimese minuti lõpul saab heli korda.)

Ülo alustab selles ettekandes mõistest „kriis“, mille puhul paljud inimesed otsivad võimalusi põgenemiseks: „kes kuhu põgeneb, võimalusi on palju… kui keegi kuhugi saab, peaasi, et ei paistaks välja, peaasi, et ei oleks aega mõtelda selle peale, mis tegelikult juhtus. Aga on ka teisi teid, on võimalik teha nägu, et pole viga midagi, on võimalik ignoreerida… Näis, kui halvaks saab olukord minna, et inimestel saaks villand? Et rohkem enam ei tagane.“

Tookord kirjutas prof Vooglaid ettekande saatesõnasse järgmised mõtted: “Eesti on juba hulk aastaid kriitilisel teel. Paraku pole Eestis enam ühiskonnateadust ja me ei tea, miks on riik sattunud kriitilisele teele, mis hakkab tõenäoliselt juhtuma lähemas ja kaugemas tulevikus ning millistel eeldustel oleks võimalik arenguteele tagasi pääseda.”

Me ei tea seda täpselt ka täna. Õõnsate pidupäevakõnede asemel võiks aga põhitõdede meenutuseks kuulata kas allolevat või mõnda teist Ülo Vooglaiu loengut. “Primaarne on isereguleerumine, mitte juhtimine,” rõhutab Ülo ka siin loengus. “Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.”

75 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Kriis on võimalus muutusteks

Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.