Foto: Aneta Foubíková

Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja

Sharyl Attkisson

“Vikipeedia kohe päris kindlasti ei ole ‘entsüklopeedia, mida kõik saavad muuta’. Sellest on saanud teatud huvigruppidele informatsiooni kontrollimise tööriist. Teatud teemade ja inimeste kohta käivatel lehekülgedel kontrollivad narratiivi vastavat agendat esindavad toimetajad, kes saavad blokeerida või pöörata tagasi sisu muudatusi.” — Sharyl Attkisson
12 Jagamist
12
0
0

Ma olen ajakirjanikuna omajagu kajastanud seda, et Vikipeedia kohe päris kindlasti ei ole “entsüklopeedia, mida kõik saavad muuta”. Sellest on saanud teatud huvigruppidele informatsiooni kontrollimise tööriist. Teatud teemade ja inimeste kohta käivatel lehekülgedel kontrollivad narratiivi vastavat agendat esindavad toimetajad, kes saavad blokeerida või pöörata tagasi sisu muudatusi.

Vaata Sharyl Attkissoni TedX kõnet Vikipeedia ja astroturfimise1 teemal

Minu isiklik võitlus Vikipeediaga seisnes selles, et ma ei saanud muuta enda kohta väga lihtsalt tõestatavaid fakte nagu vigane tööajalugu, vale sünniaeg ja -koht.

Kuid sellest veel hullem on minu kohta Vikipeediasse kirjutatud biograafia peatükk, mis on täis laimu ja valet ning mida mul polegi võimalik muuta. Sest selle sinna püsimajäämise on taganud isikliku agendaga toimetajad, kellel on seoseid nii farmaatsiatööstuse huvide kui ka vasakpropaganda blogiga Media Matters.

Näiteks, nad väidavad vääralt, et minu ajakirjanduslik töö on “vaktsiinivastane”. Ja vihjavad, et minu sel teemal avaldatud tööd on laialdase usalduse kaotanud ja pole usutavad. Kuid tegelikult on minu meditsiinialast infokajastamist tunnustanud kõrgeimaid rahvuslikke ajakirjandusauhindu välja andvad organisatsioonid. Ja seda on tsiteeritud allikana eelretsenseeritud teaduspublikatsioonis.

Sellele vaatamata, kes iganes proovib muuta fakte ja joonealuseid märkmeid minu kohta Vikipeedia lehel, avastab kiirelt, et muudatused kustuvad ruttu ja vana valeinfo ilmub tagasi.

Kuid see, mis püsib minu lehel alles ja mida pole võimalik eemaldada, on allikad, mida Vikipeedia enda kodukorra reeglite järgi ei tohiks üldse allikana kasutada. Sealhulgas tsitaadid blogist Media Matters, teavitamata, et tegemist on maailmavaadet propageeriva väljaandega.

Veel üks tegelane, keda on tsiteeritud minu Vikipeedia lehel biograafia peatükis, on dr Paul Offit vaktsiinitööstusest. Kuid mainimata on jäetud minu hagid tema vastu laimamise eest, millest ühes nõuan vabandamist ja paranduste tegemist tema raamatusse. Samuti pole mainitud fakti, et ta esitas valeinformatsiooni väljaandele Orange County Register nii enda töö kui ka minu reportaaži kohta. Sellega seoses avaldas ajaleht hiljem vigade paranduse. Need faktid peaksid ilmselgelt tegema dr Offitist ebausaldusväärse allika, keda ei sobi tsiteerida. Kuid Vikipeedia jätkab tema esitlemist eksperdina. Veelgi enam, Vikipeedia isegi ei maini, et Offit on vaktsiinitööstuse siseringi kuuluv isik, kes on teeninud vaktsiinide pealt miljoneid dollareid.


Samal ajal puudus dr Offiti enda Vikipeedia lehel igasugune info tema tegevuse vastuolulisuse kohta. Selle asemel võis leida teda reklaamiva laitmatu resümee, mis peaks kvalifitseeruma Vikipeedia neutraalsuse reegli rikkumisena.

Vaata Sharyl Attkissoni TedXi kõne libauudiste teemal

Need kaks biograafiat on üksnes kaks näidet, mis jultunult rikuvad Vikipeedia rangeid reegleid, kuid sellele vaatamata ei saa neid muuta, nagu oleks need kivisse raiutud. Mõjuvõimsate huvide esindajad, kes jälgivad ja määravad, mis on nende lehekülgede sisu, tagavad selle, et Offiti taust jääks laitmatult puhtaks ja minu oma määrdunuks. Ja kõik parandused pööratakse tagasi või muudetakse nii, et agenda jääks püsima.

Lühidalt, see illustreerib probleeme kogu Vikipeedia platvormil, sarnaselt nagu kirjeldas seda platvormi kaasasutaja Larry Sanger, kes hiljuti kõneles väljaandega 150Sec.

Järgnev on väljavõte nimetatud artiklist:

Vikipeediast Vikipeedia kohta lugemine tundub kummaline. Aga kust mujalt veebist leiaks keskmine internetikasutaja kergesti loetaval kujul entsüklopeedia stiilis kirjutatud sisu?

Vikipeediasse tehtud sissekanded on peaaegu alati kõrgeimal kohal Google’i otsingu tulemustes. Pew Research’i poolt 2016. aastal läbiviidud uuringu järgi on külastatavus on 33 miljardit lehekülje vaatamist ühes kuus. See langeb kokku lehekülje enda avaldatud statistikaga. Viimase sõnul muutub Vikipeedia 1.8 korda sekundis ja keskmine uute artiklite arv päevas on 578.

Mitmekeelne tasuta online entsüklopeedia Vikipeedia asutati 2001. aastal Jimmy Wales’i ja Larry Sangeri poolt algselt Nupedia nime all. Tegemist on täna populaarsuselt maailma viienda leheküljega.

Austrias toimuva Pioneers konverentsi eel rääkis väljaanne 150Sec ühe Vikpeedia algse asutaja Larry Sangeriga. Sõltumata sellest, et ta projektist 2002. aastal lahkus, jagas Sanger oma mõtteid online infoplatvormide kohta tänapäeva internetis.

Vikipeedia on avatud lähtekoodiga tarkvara platvorm ja andmekogu, mis koosneb lehekülgedest, mida nimetatakse wikideks. Viimaseid saavad lisada ja muuta ükskõik kes üle kogu maailma. Kuid just see, väidab Sanger, on saanud Vikipeedia kõige suuremaks allakäigu põhjuseks.

Alguspäevadel olid “Vikipeedial omad väga erilised väljakutsed,” selgitas ta. “Üks nendest oli õpetada inimestele, kes sisuliselt tühjale wiki lehele saabusid, et nad võivad lisada sinna, mida iganes nad tahavad. Kuid eesmärk on ikkagi ehitada entsüklopeediat. Paljud inimesed ei teadnud, mida see tähendas, või see neid lihtsalt ei huvitanud,” ütles Sanger.

“Järgmine takistus oli välja mõelda, kuidas ohjeldada pahalasi, et nad ei rikuks kogu projekti teiste jaoks ära. Kahjuks me ei suutnudki kunagi selle vastu mingit head rohtu leida,” lisas Sanger.

“Seetõttu ongi Vikipeedia katkine süsteem”, lisas ta .

Ja just selle vea tõttu ongi Vikipeedial infoallikana ebausaldusväärne reputatsioon. Eriti, kui arutelu all on valeinfo ja ‘libauudised’, termin, mida Sanger peab problemaatiliseks.

Vaata uuriva ajakirjanduse saate Full Measure episoodi “Wikipedia: The Dark Side”

Allikas: Sharyl Attkinson, “Wikipedia is…broken,” controlled by special interests and bad actors, says co-founder, 25.05.2019:

https://sharylattkisson.com/2019/05/wikipedia-is-broken-controlled-by-special-interests-and-bad-actors-says-co-founder/

Tõlkinud ja toimetanud: Magnus Nirgi, 04.01.2020


[1] Astroturfimine (ingl k astroturfing) on ebamoraalne kommunikatsioonivõte, kus ärilisel või poliitilisel eesmärgil kajastatakse sõnumit näiliselt lähtumas rohujuuretasandilt. Positiivne maine, kunstlik ühiskonna valupunkt või muu ärakasutatav sotsiaalne konstruktsioon luuakse sihiliku ja planeeritud tegevuskava elluviimise tagajärjel.

Ülesandeid täidavad näiliselt mitteseotud isikud elu erinevatest valdkondadest. Kaasatakse ka nende isikutega seotud ja näiliselt erapooletud organisatsioonid. Kõik, kes kaasa löövad, teevad seda kasu eesmärgil. Enamasti liigub raha töö tellijalt läbi peamise mainekujundusettevõtte teistele osapooltele. Mõnikord on vajalik ka majanduslikke kasusaamisi varjata, mida tehakse käsi-peseb-kätt põhimõttel. Avaldatakse näiteks seletamatu läbimüügiga rämpsraamat. Pakutakse magusaid lepinguid ja avalikku tähelepanu. Makstakse röögatuid esinemistasusid sisutühjade kõnepidamiste eest jne.

Plaani õnnestumiseks on tähtis, et inimesed ei näeks selliseid võtteid läbi ning avalikult sellist teenust seetõttu ka ei pakuta. Poliitikud ja/või ettevõtjad mõtlevad välja, mida nad tahaksid teha. Seejärel vaadatakse, milline seadus või rahvagrupp seda takistab. Ja seejärel pöördutaksegi mõne suurekaliibrilise mainekujundusettevõtte poole, kes hindab kliendi rahakoti paksust ja vastavalt sellele otsustab, kas taolist abi pakutakse või eitatakse teenuse olemasolu.

12 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Mis on vabaduse hind?

Käsitleme ka kaubanduskeskustes toimuvaid sündmusi, milles väheteadlikud poetöötajad koostöös turvatöötajatega, kes tihti lisajõududena kasutavad relvastatud politseijõude, on alustanud rünnakut, et mitte öelda pogromme, kaubanduskeskuste külastajate suhtes, kes tegelikult neile kõigile palka maksavad ja sissetuleku kindlustavad. Pogromme põhjendatakse absurdimaigulise näokatmise nõudega, vaatamata teaduslikule põhjendusele, et näokattena kasutatava kanga struktuur on tuhandeid kordi suurem kui võimalik viirus. Veiko Huuse uurib koos saatekülalistega, mis võib olla selle absurditeatri tegelik eesmärk. Miks peab inimkond muutuma näotuks?

Kuidas manipuleerida meelsust ja mõjutada inimesi

Propaganda osutub toimivaks taktikaks olukordades, kus inimesi on vaja panna uskuma ebatõde. Kampaaniate õnnestumise üks eeldusi on inimpsühholoogia tundmine sel määral, et suudetakse mõjutada inimesi neile endile märkamatult. See on oskus jagada valitud informatsiooni valitud viisil. Oskus mängida inimeste tunnetega. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ametlike ja avalike teabematerjalide hulgas leidub ka vaktsineerimiskampaania juhend. Kuidas mõjutada inimesi nii, et nad ise tahaksid lasta end vaktsineerida? Kuidas pääseda mõjule meedias, kogukondades, erinevates elanikkonnagruppides? Kuidas kaasata selleks poliitikuid, erialainimesi ja mõjuisikuid ehk suunamudijaid?

Georgia osariigi senati komitee avaldas esimese ametliku raporti seaduserikkumiste ja valimispettuste kohta USA 2020 presidendivalimistel

“Vikipeedia kohe päris kindlasti ei ole ‘entsüklopeedia, mida kõik saavad muuta’. Sellest on saanud teatud huvigruppidele informatsiooni kontrollimise tööriist. Teatud teemade ja inimeste kohta käivatel lehekülgedel kontrollivad narratiivi vastavat agendat esindavad toimetajad, kes saavad blokeerida või pöörata tagasi sisu muudatusi.” — Sharyl Attkisson

Äriidee

Bilderfeller: Ma näen, et projekt „Viirus“ on laitmatult õnnestunud, kuid mõrad – nii palju mõrasid on tekkinud! Asi hakkab käest minema!