HaridusKust leida julgus võtta laps koduõppele?

Koduõppest saab alguse stressivabam elu, kui leiad endas selle julguse ja toetava kogukonna. Koduõppele jäämine saab olla tõeline äratus iseseisvumiseks laiemas plaanis. Äratus vaadata oma elus põhimõtted ümber ja leida võimalus loomulikumaks, enesejuhitud eluks.
Loe edasi

HaridusKuidas võtta laps koduõppele?

Koduõpe on tänases keerulises ühiskondlikus situatsioonis kõige kindlam viis, kuidas hoida oma lapse tervist nii füüsilises, psüühilises kui ka vaimses-energeetilises mõttes võimalikult heas korras ja terviklikuna. See nõuab väga teadlikku vastutuse võtmist, julgust ja head tahet. Elujõutoetaja Kairi Kuha on viieaastase kogemusega koduõppe ema, kes annab lugejale lihtsalt, konkreetselt, selgelt ja julgustavalt nõu ning näitab oma kogemustele tuginedes, et koduõpe on tegelikult lihtne, turvaline ja lapsele tänastes oludes parim.
Loe edasi

HaridusKuidas laps südamest suhtlema õpib?

Elujõutoetaja ja viieaastase kogemusega koduõppe-ema Kairi Kuha: "Ma ei õppinud koolis suhtlema südamest südamesse, avatult, ega enda eest autoriteetsel viisil seisma. Õppisin vait olema, vajadusel kõva häält tegema ning kuidagi hakkama saama ja oma aega täis tiksuma. Erilist väärtust selline suhtlemisoskus mu ellu toonud ei ole. Oma lapsele ma sellist treeningkeskkonda ei soovi. Õppigu parem kohe seda, mida mina alles 30ndate lõpus avastama hakkasin."
Loe edasi

HaridusKoduõpe – kas suhtlemist peab just koolis õppima?

Koduõpe on olnud tänases maailmas unustuses, aga tegelikult igipõline meetod anda oma lastele toetavas ja turvalises keskkonnas hea ettevalmistus eluks. Seoses ühiskondlike muutustega on see õppevorm taas jälle au sisse tõusnud. Elujõutoetaja Kairi Kuha on andnud oma lapsele koduõpet esimesest klassist peale ning jagab lugejatega oma kogemusi ja sügavaid taipamisi.
Loe edasi

TervisAvalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Loe edasi