Foto: Andrea Piacquadio

Millal me oleme piisavad?

Erki Veiko

Igaüks peab nüüd endalt küsima, kas talle sellest piisab või asume kollektiivselt maailma jõukamate kodanike tabeli tippu rühkima.
9 Jagamist
9
0
0

Võttes aluseks 2019. aasta andmed, mis on avaldatud Credit Suisse’i raportis, siis maailma jõukaimad kodanikud on šveitslased. Eestlased on 38. kohal. Kas sellest meile piisab?

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2020. aasta III kvartalis 1441 eurot. Kas seda on piisavalt?

Sõltub asjaoludest. Paljude jaoks mitte, teistel jääb ülegi. Vastus taandub küsimusele, kas palgasaaja on enda jaoks piisav – emotsionaalselt, perekondlikult ja sotsiaalselt. Miks see üldse oluline on?

Kui palgasaaja on enda jaoks emotsionaalselt piisav, siis ta saab kõik teenitud tasu endale jätta, mis toidu-, elukoha- ja transpordikuludest üle jääb. Kui ei, siis ta investeerib teenitud tasu piisavusse, et ennast paremini tunda. Nii jõuavad üle poolte palgasaajatest kuu lõpuks kontoga nulli. Oluliselt parem praktika oleks endale piisavuse eest preemiat maksta ehk tasu endale jätta, mitte vaba ressursi eest imaginaarset piisavust osta.

Mõni võtab tulevikult laenugi, et teda kummitava piisavuse puudujääki täita. Eesti Panga statistika kohaselt väljastatakse iga kuu umbes 20 miljoni euro mahus tarbimislaenu (sh järelmaksud). Kui see summa Eestis elava miljoni täiskasvanu peale võrdselt jagada, saame  20 eurot täiskasvanu kohta kuus. Need eurod võib piinlikkust tundmata kirjutada ebapiisavuse kompenseerimise arvele. See, kes tunneb ennast piisavalt, ei võta kõrge intressiga laenu, et osta seda, milleta ta saaks hakkama.

Ja raha on vaid mündi üks külg. Ühtlasi kulub palju aega ja tähelepanu, et sedasama raha kulutada. Ehk ebapiisavuse kompenseerimise tegelik kulu on AEG (elu) + TÄHELEPANU (mentaalne pingutus) + TÖÖ (füüsiline ja mentaalne pingutus) ja/või LAEN (töö tuleviku arvelt ehk füüsiline + mentaalne pingutus, mida veel tehtud pole).

Kes sellest võidab? Kaupmees, laenuvahendaja ja pank. Kes kaotab? Inimene, kes ei usu, et ta on piisav, omamata ihaldatud toodet, teenust või kogemust. Piisavaks saavad need, kes otsustavad lõpetada väliste ressursside kasutamise selleks, et tõestada enda piisavust: võõrastele (sotsiaalne), lähedastele (perekondlik) ja endale (emotsionaalne).

Piisavuse määra statistikaamet ei väljasta, küll aga saab seda arvutada. Tegemist on lihtsa valemiga, mille tulemus on binaarne. Vastus saab olla alati kas 0 või 1, vastavalt siis – ebapiisav või piisav. Näiteks: kas mulle piisab Kia toodetud linnamaasturist või see peab kindlasti olema BMW? Kas ma pean juura magistri lõpetama, et vanemad mu üle uhkust tunneks, või piisab minu valitud teest, mis pakub mulle rahulolu? Kas mulle piisab kahest mantlist, vastavalt ilmale, või minimaalselt viiest, vastavalt tujule?

Sotsiaalne piisavus

Välismaalased, kes Eestit on külastanud, imestavad, et meil on linnapildis palju uusi ja kalleid autosid. Me peame järelikult olema väga jõukad! Tegelikult me oleme pigem osavad jõuka mulje jätmises. Uue auto omamine on mugav ning muretu, aga jääb igaühele otsustada, kas masina margi ja muude parameetrite valik on piisavuse kompenseerimine või vajaduspõhisus.

Sama peaks küsima ka elukoha kohta. Kinnisvara hinna drastiline erinevus demonstreerib piirkondliku hinna kujunemises ühiskondliku piisavuse komponenti. Samaväärse kinnisvara hind võib erineda mitmekordselt, sõltuvalt piirkonna prestiižist.

Igapäevased ebapiisavuse kuluartiklid on olmetehnika, riided ja jalanõud ehk tarbeasjad, mis mõjutavad ka kooliealisi. Uus nutiseade, uus käekell, uued vabaaja ketsid, uus parka jne. Ikooniliseks saanud kaubamärkidesse investeeritakse pretsedendituid summasid, mis ilmutavad end nende ettevõtete rekordilistes majandusnäitajates. Kvaliteet maksabki, aga kuskilt läheb ka piisavuse piir ja tarbimislaenude igakuine maht näitab selgelt, et see on ületatud.

Endale põhjendatakse neid otsuseid väitega “ma olen seda väärt”. Iga inimene on kõike väärt, aga eriti seda, et ta ei defineeriks oma väärtust omatavate asjade kaudu, sest need defineerivad ja orjastavad lõpuks tema enda. Sissetulekus enam kui 10% osakaalu omavad kuluartiklid tasuks üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole ebapiisavuse projekti rahastamisega. Vabanenud vahendite võrra saab näiteks pakkuda rõõmu lähedastele. Kuigi ka need otsused tuleks piisavuse filtrist läbi lasta, sest seal on olulised vastused meie suhete tervislikkuse kohta.

Perekondlik piisavus

Lähedasele kalli kingituse tegemise mõju on potentsiaalselt samaväärne, kui talle selgelt väljendada, et ta ise on kallis ja kordumatu kingitus. Kallid kingitused on kaunis žest, aga neid ei peaks tehtama enda ega kellegi teise arvelt. Mida teadlikumaks inimene kasvab, seda enam hakkab ta hindama, et teine inimene ON, mitte aga, mida ta kaasa toob.

Lähedase olulisust saab rõhutada läbi autentsuse, siirate sõnade ning soovide. Materiaalsed andamid, olgu nad mistahes sündmuse puhul ja mistahes vormi pakendatult, muutuvad kolmandajärguliseks.

Hinnalisim kingitus, mida me saame lähedastele pakkuda, on segamatu tähelepanu ja selge kommunikatsioon, et teda on nähtud ning tema elu läheb meile korda. Paljud ebapiisavuse käitumismustrid on levinud just lähisugulaste vahel, mis põhjustavad traumasid, pettumust ja eemaldumist. Tihti on selleks vähene koos veedetud kvaliteetaeg, puudus julgusest end ausalt väljendada või lahendamata arusaamatused.

Perekondlik piisavus on sotsiaalse piisavuse alustala ning äärmiselt oluline vaimse tervise mõjutegur.

Emotsionaalne piisavus

Olenevalt inimesest kulub 10-50% sissetulekust emotsionaalse seisundi kunstlikuks muutmiseks. Populaarseteks vahenditeks on meelelahutus, toit, alkohol ja mõnuained, mille potentsiaalseteks kõrvalnähtudeks on eskapism, liigne energiatarve, õnnetused/tervisekahjustused ja sõltuvused.

Inimene on piisav sellisena nagu ta parasjagu on. Piisavus ei tähenda pidevat uhkust ja rõõmu, vaid ka hirmu ja kurbust ning kõikide teiste emotsioonide kogemist, ilma et ükski neist meelt vallutaks. Vallutatud meel hakkab otsima lahendust väljastpoolt, isegi kui seda seal pole. Ta hakkab otsima kogemust või ainet, mis oleks piisavalt tugev, et keha mõjutada ning selle kaudu ka meeleseisundit. Selliste omadustega kogemusi ja aineid on keeruline ise luua, aga neid saab osta. Paraku on nendel üksnes maskeeriv mõju. Komöödia maskeerib ärevust, mitte ei lahusta. Suhkur maskeerib kurbust, mitte ei lahusta. Alkohol maskeerib viha, mitte ei lahusta. Narkootikumid maskeerivad hirmu, mitte ei lahusta. Püüdlus emotsioone maskeerida võimendab ilmumise sagedust. See paneb inimese veel rohkem töötama ja tulu teenima.

Emotsionaalse seisundi muutmise transformatiivseteks vahenditeks on meditatsioon, hingamistehnikad ja kannatlikkus ehk tegelikud lahendused, mitte ajutised leevendused. Emotsioone lihtsalt jälgides nad mööduvad ja leiavad endale sobiva koha, kus oodata, et kehasse naasta. Nad tulevad, kui on tarvis oluline sõnum edasi anda. Emotsioonid aitavad isiksusel kasvada, kui neid alla ei suruta.

Emotsionaalsest piisavusest sõltub perekondliku piisavuse vajalikkuse mõistmine ning see on üks-ühele seotud vaimse tervisega. Emotsionaalne piisavus on sõltumatu, loovalt mõtleva, puhanud ja külluses elava inimese eelduseks.

Neist mõttekäikudest saame ka artikli esimesele küsimusele vastuse. Kui oleme enda jaoks piisavad, siis muutub teistega võrdlemine tähtsusetuks ning ka 38. kohal võime tunda ennast rahulolevana. Igaüks peab nüüd endalt küsima, kas talle sellest piisab või asume kollektiivselt maailma jõukamate kodanike tabeli tippu rühkima. Kui viimast, siis parim strateegia on piisavuses elada ning ülejäänud tulu kasvama panna, mitte ennast piisavaks tarbida ja selle käigus end ebapiisavusest surnuks töötada.

Andmeid sellise väljavaate kohta on meil juba piisavalt. Täpsemad numbrid on leitavad tööõnnetustes kannatanute ja hukkunute lehel. Nendest võiks pihta hakata, et mõelda, kas see on seda väärt. Või me suudame leida endas empaatia, et aktsepteerida nii võõrast kui oma ja eelkõige ennast ning tunda, et me oleme piisavad.


Allikad:

https://www.credit-suisse.com/about-us/en/reports-research/global-wealth-report.html

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/pohinaitajad

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/1054/903

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/tooonnetused

Hea lugeja! Elame ajal täis põnevaid väljakutseid. Inimesed, kes on võtnud vastutuse nii enda elu kui ka ühisreaalsuse teadliku loomise eest, kujundavad selle maailma palet. Kui Sind kõnetab Fonte.News'i sõnum ning Sa soovid olla kaaslooja, siis oled väga oodatud. Selleks on mitu võimalust:
  * meie artiklite jagamine neile, kellele need võiksid väärtuslikud olla;
  * kaasautorlus nii tekstide loomise kui ka tõlkeartiklite näol;
  * liitumine uudiskirjaga.
9 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Vabaduse kaitseks

Kui üks inimene esitab maskikandmise nõude teisele inimesele, on nõude esitaja automaatselt kaasosaline võimalikus inimsusevastases kuriteos. Loomulikult ei saa lükata vastutust maskikandmise nõudmise eest mingisuguse korralduse kaela, sest korralduse kehtestajad pole süüdi selles, et inimene ei mõista korralduse tähendust. Vastutab alati see, kes otsustab seda täita ja teistelt sama nõuda.
Meri

Vaba Eesti

Oleme loonud rahvusvahelise keskkonna Fonte.News, et koos mõttekaaslastega üle maailma luua ja hoida visiooni inimest ja loodust väärtustava ühiskonna rajamise võimalikkusest. Rahu ja enda keskmes hoidmine keset mistahes turbulentse on ainus viis, kuidas tulla välja maailma haaranud kaosest. Me oleme loova väe kehastused siin maistel radadel ning suudame üheskoos luua senisest kõrgemat ühiskondlikku reaalsust.

Kas TERVISEAMET hoolib inimesest?

Avaldame Tarvo Alevi saaga terviseametiga, ilmestamaks praeguse aja tüüpilist olukorda, kus inimeste teenistuses oleva info asemel saadetakse eetrisse müra või desinformatsiooni. Väljavõtted autori kirjavahetusest erinevate instantsidega leiate artiklis linkide alt.

Ärkamine kaassõltuvusest

Kõik kuritegelikud režiimid ükskõik millisel mandril ükskõik millisel ajajärgul on saanud eksisteerida üksnes rahva vaikival heakskiidul. Kõik kõrvalekalded demokraatiast on saanud juhtuda kodanikujulguse nappuse tõttu. Me oleme mõistnud, et jättes reageerimata perevägivalla või lasteahistamise ilmingutele, aitame nendele nähtustele kaasa. Kuid kas me mõistame, et inimõigustest või põhiseadusest ülesõitmine on samasugune vägivald kui isiklikel piiridel tallumine, lihtsalt teises mastaabis? Me ei tolereeri vägivalda isikutasandil. Peatugem hetkeks ja tunnetagem, mis mehhanism see meie sees on, mis sunnib meid mööda vaatama valetamisest, manipulatsioonidest, ebaõiglusest, piiride ignoreerimisest, ükskõiksusest, hämamisest, gaslightingust, vähendamisest ja veel tuhandest muust vägivaldsest nähtusest, niipea kui see kõik väljub isikutasandilt ning liigub ühiskonnatasandile? Kas vägivald, mis on ametlikult heaks kiidetud, on vähem vägivald?

Korralduse fenomen

Tasub tähele panna, et mõisted „korraldus“ ja „seadus“ on täiesti erinevad asjad. Vabariigi Valitsuse ametiisikute poolt välja antud mistahes korraldused ei laiene neile, kes ei tööta selle asutusega seotud isikute alluvuses, olgu siis tegu juriidiliste isikute... või päris inimestega.